Näitan kõiki 4 tulemust

Hugo Mitt “Kajakaparv”, 1991

350
Pehmelakk paberil. Mõõdud: plm 25,5 x 47,5 cm. All vasakul: "Kajakaparv" All keskel: /pehmelakk AT/ All paremal: H. Mitt 91. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Eduard Poland “Tuulest viidud”, 1930

2 400
Tempera, guašš. Raamitud. Mõõdud: 45 x 33 cm Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland (1883-1957) tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema anda fantaasiat. Nii hakkab “Tuulest viidud” dünaamiliselt mööda maapinda edasi voolama, andes teosele hoopis uudse, müstilise alatooniga mõõtme.

Hugo Mitt “Võiküla”, 1979

400
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 18,5 x 46,5 cm, raamiga 36,5 x 62 cm. All vasakul: "Võiküla" All keskel: (pehmelakk 20/50) All paremal: H. Mitt 79. Hugo Mitt (1926-1998) oli armunud hingega arhitektuuri, olgu need ajaloolised Tallinna vanalinna müürid või arhailised taluhooned Saaremaal. Teosel "Võiküla" on ta jutustanud loo Muhu saarel asuva romantilise rannaküla tegemistest, selle tuultes sahisevatest põlispuudest, hoolega esiisade laotud kiviaedadest ning põnevaid lugusid täis talumajadest.

Avo Paistik “Daam kuulikesega”, 1992

1 300
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm All paremal: Avo Paistik 92 Pöördel: -DAAM KUULIKESEGA- ÕLI 40 X 50. AVO Paistik 10. juuli 92 kell 02.16 Ennast “Klaabu” tegelaskuju läbi igavesti eesti rahva südamesse joonistanud Avo Paistiku kõrgperiood maalijana oli 1990. aastail. Tema loomebiograafiat arvestades oleks ta võinud sinna jõuda juba 1970.-1980. aastail, kuid toona läks kogu tema energia peamiselt filmide ja karikatuuride tegelemisele ning hilisemas elus pühendus mees juba pastoritööle. Paistik armastab mängida veidrustega, kalambuuriga, visuaalsete naljadega – teemad, mis kõik koonduva üheks pulseerivaks kompositsiooniks käesolevas teoses. Kasutades puhtaid, segamata värve, loob ta vormide suhetel põhineva poolabstraktse teose, mille pealkiri parodeerib Tšehhovi kuulsat jutustust “Daam koerakesega”.