Peale kogu Eesti kunstielu karmilt akadeemilise kuiva realismi raamidesse surunud stalinismi olid 1950. aastate teine pool Avo Keerendi (1920-2012) jaoks uus loomingulise vabaduse periood. Keerendist kujuneb kiiresti omanäoline lüürilise meeleoluga graafika looja, sagedasteks motiivideks figuraalkompositsioon ja maastik.
Erakordselt võluv on 1956. aastal valminud meisterlik linoollõige “Pajude all”, mis peab motiivina dialoogi nii 17. sajandi hollandi külapiltide kui 1930. aastate eesti graafikaga. Tegevuspaik – vana eesti taluõu, hoone ilmselt 19. sajandist – ei jäta kahtlust kunstniku soovis avaldada austust kodumaa taluatmosfäärile, kodanliku aja talumajapidamisele, kodutundele kui sellisele (samal ajal on talurahvas aetud vägivaldselt tööle kollektiivmajandistesse ja üksiktalud ametlikult põlu all).
Kuigi kompositsiooni keskmes on võimsa ladvaga paju, mis kaardub üle vana talumaja, elustavad teost stafaažina väiksed inimkujud, samuti rangidega hobused – küla põhiline liiklus- ja töövahend.
E-pood
Näitan kõiki 14 tulemust
Avo Keerend “Taluõu”, 1940
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 20 x 29,5 cm, raamiga 36 x 40 cm.
All paremal: Avo Keerend 1940.a.
Pöördel: Avo Keerend Taluõu, kuivnõel 1940. a 18.12.1920-5.06.2012
Avo Keerendi varajasse loomeperioodi kuuluv "Taluõu" näitab tulevase eesti tippgraafiku andekat kätt juba Kunsttööstuskoolis õppimise ajast. Tema oskus tabada kujuteldava sügavam olemus, anda edasi selle hing, on üks Keerendi tugevamaid külgi. Nii leiab vaataja end otse lugusid täis ajalooliselt taluõuelt ning suhestub selle tuule käes õõtsuvate kuuse ja krigisevate ratastega vankriga. Mida küll võib peita veel lakk, mille uksele asetatud redel nii kutsuvalt hüüab?
Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023
Märt Bormeister “Astrid”, 1966
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 39 x 28,5 cm, raamiga 65 x 50,5 cm.
All vasakul: "Astrid" (kollasel taustal) II monotüüpia. 1966a.
All paremal: Märt Bormeister. Tallinn.
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.
Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul: Kai Kaljo
Pöördel alusraamil: PÄIKESETÕUS LIHTENSTEINI KÜLAS PÕLVAMAAL, AUGUST 2023 Kai Kaljo
Igaüks, kes on keset Eestimaa loodust suvisel varahommikul ärganud, teab neid joovastavalt küpseid lõhnu ning peagi ärkavate lindude, loomade ja putukate kristallselgelt kõlavaid hääli, mis võimenduvad maad aina laiemalt katvate päikesekiirte ees. Lõuna-Eesti ümarate maastikuvormide pehmus on kandunud ka Kai Kaljo teosele "Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal", kus viirastuslikult tuules õõtsuvad viljaõisikud kutsuvad neid õrnalt paitama ning tunnetama looduse väge.
Kai Kaljo “Argipäeva hommik”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All vasakul: Kai Kaljo 2023
Pöördel raamil: ARGIPÄEVA HOMMIK Kai Kaljo 2023
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Kai Kaljo “Argipäeva õhtu”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All paremal: Kai Kaljo 2023
Pöördel raamil: ARGIPÄEVA ÕHTU Kai Kaljo 2023
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Kai Kaljo “Loksa“, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Kai Kaljo ´23
Pöördel alusraamil: LOKSA, AUGUST 26th / 2023 Kai Kaljo
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Märt Bormeister “Kukk”, 1932
MÜÜDUD
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: 59,4 x 44,5 cm, raamiga 74 x 59,5 cm.
All vasakul: MART BORMEISTER
Märt Bormeister oli tõeline Eesti patrioot – tema looming valmis vaid kohalikel ainetel. Roman Nymani, August Janseni ja Aleksander Vardi käe all kunstihariduse saanud Bormeister lõi erinevaid žanre, sh talumaastikke.
"Kukk" kuulub tema varasesse loominguperioodi, mil ta õppis Riigi Kunsttööstuskoolis Tallinnas. Muuhulgas sai just kukest tema tütre Marju Bormeistri üks hilisemaid signatuurmotiive.
Kai Kaljo “Argipäev”, 2022
MÜÜDUD
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All paremal: Kai Kaljo 2022
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot "Luuser", milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Märt Bormeister “Astrid”, 1963
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud.
Mõõdud: Plm 51 x 40 cm, koos raamiga 71 x 58 cm.
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.
Avo Keerend “Teisenevad vormid I”, 1988
MÜÜDUD
Värviline kõrgtrükk. Raamimata.
Mõõdud: plaadimõõt 47 x 42 cm, lehemõõt 75,5 x 56,5 cm.
Avo Keerend (1920-2012) oli andekas eesti graafik, kes ühena esimestest Eestis alustas abstraktsete geomeetriliste vormide kasutamist oma loomingus. Teda on lisaks mitmetele muudele tunnustustele autasustatud ka näiteks Wiiralti auhinna ja Kristjan Raua preemiaga.