Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
„Hommik äärelinna toidubaaris“ on tema meeleolukamaid varaseid töid, mis oma humoorikuses meenutab elavalt 1920. aastate uusasjalikkust, aga haakub ka Richard Kaljo žanriliste gravüüridega. Teos viib meid otse 1960-ndate aastate argipäeva, mil leti taga nobedalt toimetav Leili külastajaile koos hommikukohviga põnevamaid linnauudiseid serveerib. Kaalud on sätitud, püsiklientidele ennelõunane õlu kruusi kallatud ning naabrimaja kõuts lastelt viineritükke noolimas. Arrak on põnevate lugudega täitnud teose iga nurga, andes meisterlikult edasi äärelinna lokaali pidevalt sumiseva mesilaspesa olemuse. Teos on reprodutseeritud 1966. aasta „Kunsti“ kolmandas numbris.
E-pood
Näitan kõiki 18 tulemust
Silvi Liiva “Tuules”, 1984
Silvi Liiva “Udu”, 1994
Söövitus paberil.
Mõõdud: Plm 49,5 x 64 cm.
All vasakul: Udu. etching. 7/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Avo Keerend “Taluõu”, 1940
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 20 x 29,5 cm, raamiga 36 x 40 cm.
All paremal: Avo Keerend 1940.a.
Pöördel: Avo Keerend Taluõu, kuivnõel 1940. a 18.12.1920-5.06.2012
Avo Keerendi varajasse loomeperioodi kuuluv "Taluõu" näitab tulevase eesti tippgraafiku andekat kätt juba Kunsttööstuskoolis õppimise ajast. Tema oskus tabada kujuteldava sügavam olemus, anda edasi selle hing, on üks Keerendi tugevamaid külgi. Nii leiab vaataja end otse lugusid täis ajalooliselt taluõuelt ning suhestub selle tuule käes õõtsuvate kuuse ja krigisevate ratastega vankriga. Mida küll võib peita veel lakk, mille uksele asetatud redel nii kutsuvalt hüüab?
Henno Arrak “Kalavõrgud”, 1968
Linool paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 39,5 x 49 cm, raamiga 61,5 x 69,5 cm.
All vasakul: Kalavõrgud: Linool, 25/25
All paremal: HArrak 1968
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Henno Arrak “Aiapidu”, 1971
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 33,5 x 39,2 cm, raamiga 57,5 x 61,5 cm.
All vasakul: Aiapidu. Ofort. 16/25 III
All paremal: HArrak 1971
Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976).
Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.
Henno Arrak “Akt draperiiga”, 1969
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 30,5 cm, raamitud 44,5 x 47,5 cm.
All vasakul: Akt draperiiga 86/100
All paremal: HArrak 1969
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Silvi Liiva “Lilleväli”, 2006
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 14,5 cm, raamiga 32 x 27 cm.
All vasakul: Lilleväli. ofort 14/50
All paremal: Silvi Liiva 2006
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Silvi Liiva “Pruut”, 1992
Silvi Liiva “Ootel”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,8 x 18 cm, raamiga 36 x 28,5 cm.
All vasakul: Ootel. ofort. 11/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Liiva üks meelistehnikaid on olnud ofort, mis oma pehmusega võimaldab tundevarjundeid eriti hästi esile tuua. Sageli kehastavad neid tema loomingus haldjataolised naiskujud, keda kunstnik kujutab nii sürreaalsemates kui igapäevasemates situatsioonides. Teos "Ootel" annab meisterlikult edasi seda veidi hirmutavat, aga samas ootusärevat emotsiooni, mida igasugune uue saabumine endas kätkeb.
Silvi Liiva “Igatsus”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 17,8 cm, raamiga 38 x 28,5 cm.
All vasakul: Igatsus. ofort. 13/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Oma õrna, subliimse kujutlusviisiga tuntuks saanud Silvi Liiva on pälvinud mitmel korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema haldjaid meenutavad õrnad naised jutustavad alati lugusid, mis sageli on seotud ootuste ja igatsusega.
Silvi Liiva “Kesköö”, 1994
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15 x 14,5 cm, raamiga 36 x 21,8 cm.
All vasakul: Kesköö. ofort. 2/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Kesköö on mütoloogias sageli tähistanud maagia sündimise aega ning nii on ka Liiva teosel "Kesköö" teosele tabatud just millegi suure ja vägeva algus.
Henno Arrak “Suvepäev”, 1972
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: Plm 37 x 29,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Henno Arrak “Aiapidu”, 1971
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: 44,7 x 52 cm
Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976).
Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.
Avo Keerend “Teisenevad vormid I”, 1988
MÜÜDUD
Värviline kõrgtrükk. Raamimata.
Mõõdud: plaadimõõt 47 x 42 cm, lehemõõt 75,5 x 56,5 cm.
Avo Keerend (1920-2012) oli andekas eesti graafik, kes ühena esimestest Eestis alustas abstraktsete geomeetriliste vormide kasutamist oma loomingus. Teda on lisaks mitmetele muudele tunnustustele autasustatud ka näiteks Wiiralti auhinna ja Kristjan Raua preemiaga.
Avo Keerend “Relatsioonid II”, 1996
Silvi Liiva “Pühapäev”, 1978
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: lm 21 x 34 cm.
Kunstnik Silvi Liiva (s. 1941) lõpetas ERKI üheaegselt Marju Mutsuga ning nagu paljud noored kunstnikud sel perioodil, oli tema kunst algul tugevasti mõjutatud sürrealismist selle keskendatusega alateadvusele, inimese tundemaailmale. Liiva meelistehnikaks 1970-ndatel oli ofort, mis oma õrnusega võimaldas tundevarjundeid eriti hästi esile tuua.
Avo Keerend “Pajude all”, 1956
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: Plm 23,5 x 18,3 cm. Koos raamiga 42 x 37 cm
Peale kogu Eesti kunstielu karmilt akadeemilise kuiva realismi raamidesse surunud stalinismi olid 1950. aastate teine pool Avo Keerendi (1920-2012) jaoks uus loomingulise vabaduse periood. Keerendist kujuneb kiiresti omanäoline lüürilise meeleoluga graafika looja, sagedasteks motiivideks figuraalkompositsioon ja maastik.
Erakordselt võluv on 1956. aastal valminud meisterlik linoollõige “Pajude all”, mis peab motiivina dialoogi nii 17. sajandi hollandi külapiltide kui 1930. aastate eesti graafikaga. Tegevuspaik – vana eesti taluõu, hoone ilmselt 19. sajandist – ei jäta kahtlust kunstniku soovis avaldada austust kodumaa taluatmosfäärile, kodanliku aja talumajapidamisele, kodutundele kui sellisele (samal ajal on talurahvas aetud vägivaldselt tööle kollektiivmajandistesse ja üksiktalud ametlikult põlu all).
Kuigi kompositsiooni keskmes on võimsa ladvaga paju, mis kaardub üle vana talumaja, elustavad teost stafaažina väiksed inimkujud, samuti rangidega hobused – küla põhiline liiklus- ja töövahend.