Näitan kõiki 12 tulemust

Mati Uprus “Naine öisel tänaval”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Kevadine armastus”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 65 x 91 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Soojendava valguse vihus”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 60 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Foxy Lady”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 90,5 cm All paremal: Mati Uprus Pöördel raamil: "Foxy Lady" akrüül 2021 a Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Õhtu puiesteel”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All vasakul: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Õhtusel tänaval”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 60 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi "Pingeväljade aednik" eest parima helilooja auhinna.

Ardo Sivadi “Narva vanalinna vaade”, 1930-ndad

5 900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm. All vasakul: A.Sivadi Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena. Käesolev kodulinna motiiv on olnud Sivadile südamelähedane, sest samast vaatenurgast on ta maalinud ka Narva Muuseumile kuuluva teose „Vaade Narva raekoja trepilt vanale apteegile“. See omakorda põhineb albumi „Vana Narva“ autori Carl Sarapi u 1930. aastal tehtud ajaloolisel fotol, lisades teosele ka arhitektuuriajaloolise tähenduse. Sivadile iseloomulikud pehmed tooniüleminekud, soe, hämune koloriit loovad teosest romantilise alatooniga teose ning viivad vaataja ajas tagasi esimese Eesti Vabariigi aega.

Elmar Kell “Laagri sild”

Õli, kartong. Raamitud. All paremal: Elm. Kell Mõõdud: 36 x 49 cm (raamiga 46 x 58,7 cm) Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.  

Elmar Kell “Moosivaras”, 1953

1 440
MÜÜDUD Õli. Kangas kleebitud papile, 1953. Raamitud. Maali alläärde kirjutatud: Elm. Kell 1953 Rakveres. Mõõdud: 71 x 99,5 cm. Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.  

Elmar Kell “Tüdruk päevavarjuga”, 1954

MÜÜDUD Õli lõuendil, 1954. Raamitud. Mõõdud: 69 x 89,3 cm. Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.  

Elmar Kell “Tants kurega”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 100 x 70 cm. Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.

Ardo Sivadi “Toolse linnus”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 65 x 80 cm. Ardo Sivadi (1900-1966) oli Narvas sündinud pallaslane, kellele sageli andis ainest vaated Ida-Virumaalt. Samuti tegi ta mitmeid Tallinna vaateid.