Näitan kõiki 7 tulemust

Ants Murakin “Tallinna vaade Olevistega”, 1930ndad

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 31 x 22,4 cm, raamiga 64,5 x 54 cm.
Maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) on oma varasematel loomeperioodidel maalinud palju oma kodukanti Viljandimaad, samuti Ungarit, kuhu ta sattus läbi sõjaväkke kutsumise. 1930. aastail Tallinnasse kolides leidis mahedalt lookleva loodusega harjunud kunstnik uut inspiratsiooni siinsetest ajaloolistest linnamüüridest. Nii valmisid Tallinna vaated, millede õnnestumise tõttu sai Murakin sõja ajal tellimusi linnavaadetega postkaartidele. „Tallinna vaade Olevistega“ on malbe ja armastav pilk Tallinna vanalinnale, selle müüridele ning üksteise tagant piiluvatele tornidele. Kivist linna pehmendavaks elemendiks on kunstnik teose äärde lisanud sihvaka puu – võte, mida ta on vahel kasutanud ka oma Lõuna-Eesti tööde puhul.

Karl Burman junior “Alpikannid”, 1978

1 300
Akvarell, paber. Raamitud (soovitame ümber raamida). Mõõdud: Ava 55 x 75 cm, raamiga 71,5 x 91 cm. All vasakul: Karl Burman junior 1978. a. Karl Burman juunior õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega. Lillemaalides armastab ta küllust ja pidulikkust, mida kinnitab käesolev teos. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad

1 350
Õli papil. Raamitud. Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm. All paremal: A Murakin Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.  

Karl Burman junior “Metsajärv”, 1956

875
MÜÜDUD Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 18 x 39,8 cm raamiga 41,2 x 61 cm. All paremal: Karl Burman junior 1956 Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli.

Ants Murakin “Lilled”, 1940-ndad

MÜÜDUD Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 60,6 x 50,4 cm raamiga 64,5 x 54,2 cm. All paremal: A. Murakin

Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse. Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega. Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.

Malle Leis “Demisessoonne”, 2000

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. All vasakul: Demisessoonne All keskel: serigraafia 14/15 All paremal: M. Leis 2000.a. Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju. Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos. Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.