Maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) on oma varasematel loomeperioodidel maalinud palju oma kodukanti Viljandimaad, samuti Ungarit, kuhu ta sattus läbi sõjaväkke kutsumise. 1930. aastail Tallinnasse kolides leidis mahedalt lookleva loodusega harjunud kunstnik uut inspiratsiooni siinsetest ajaloolistest linnamüüridest. Nii valmisid Tallinna vaated, millede õnnestumise tõttu sai Murakin sõja ajal tellimusi linnavaadetega postkaartidele.
„Tallinna vaade Olevistega“ on malbe ja armastav pilk Tallinna vanalinnale, selle müüridele ning üksteise tagant piiluvatele tornidele. Kivist linna pehmendavaks elemendiks on kunstnik teose äärde lisanud sihvaka puu – võte, mida ta on vahel kasutanud ka oma Lõuna-Eesti tööde puhul.
E-pood
Näitan kõiki 11 tulemust
Priit Pärn “17.30”, 1988
Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988
Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm.
All paremal: A Murakin
Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.
Priit Pärn “1:1”, 1986
Priit Pärn “Saar”, 1988
Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986
Kaljo Simson “Tallinnas”
Priit Pärn “Ühine üritus”, 1988
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,8 x 13,6 cm, raamiga 33,6 x 31,6 cm.
All vasakul: "Ühine üritus" Ofort, akvatinta 8/70
All paremal: PÄRN 88
Eesti animakunsti üks tähtsamaid nimesid, Priit Pärn (s. 1946), on ka andekas graafik, kelle humoorikad teosed on ajendatud igapäevastest stseenidest. Terava satiirikuna oskab ta neis leida põnevaid lähenemisnurki, mis vaataja muigama panevad. Tema tuntumate joonisfilmide hulka kuuluvad nii “Kilplased” kui “Eine murul”.
Kaljo Simson “Merevaade metsasalust”, 1974
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 56 x 66,5 cm.
All vasakul: Kaljo Simson 1974
Kuressaarest pärit Kaljo Simson (1929-2017), kes oma kasuvanematega sõja ajal Rootsi elama sattus, sattus Eestisse tagasi tulles hoopis pikkadeks aastateks Nõukogude Venemaa vangilaagritesse. Ka vangistuses viljeles noor mees aga kunsti ning vabanedes astus ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas arhitektuuriosakonnas. Sageli oma Saaremaa ja Pärnumaa lapsepõlvemälestusi loomingusse toov Simson on tuntud oma puhaste, rõõmsatooniliste värvilahenduste poolest, mis toovad päikese ka kõige hallimasse argipäeva.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
