Maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) on oma varasematel loomeperioodidel maalinud palju oma kodukanti Viljandimaad, samuti Ungarit, kuhu ta sattus läbi sõjaväkke kutsumise. 1930. aastail Tallinnasse kolides leidis mahedalt lookleva loodusega harjunud kunstnik uut inspiratsiooni siinsetest ajaloolistest linnamüüridest. Nii valmisid Tallinna vaated, millede õnnestumise tõttu sai Murakin sõja ajal tellimusi linnavaadetega postkaartidele.
„Tallinna vaade Olevistega“ on malbe ja armastav pilk Tallinna vanalinnale, selle müüridele ning üksteise tagant piiluvatele tornidele. Kivist linna pehmendavaks elemendiks on kunstnik teose äärde lisanud sihvaka puu – võte, mida ta on vahel kasutanud ka oma Lõuna-Eesti tööde puhul.
E-pood
Näitan kõiki 9 tulemust
Johannes Uiga “Naisakt”, 1988
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 86 cm.
All vasakul: J. Uiga 88 a.
Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. Käesoleva maali valmimise aastal, 1988, tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.
Johannes Uiga “Akt kirjul foonil”, 1991
Õli lõuendil. 1991.
Mõõdud: 60 x 92 cm.
1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Akt kui üks maaliklassika aluseid oli Uiga jaoks heaks võimaluseks nende vormiotsingute elluviimiseks, sest siin sai ta ühendada nii kindlaid vormiproportsioone nõudva inimkeha kujutamise oskused kui vabamad mängud taustaga, mille puhul Uiga armastas sageli kasutada ühetoonilisi suuri pindu.
Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm.
All paremal: A Murakin
Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.
Richard Uutmaa “Loojangumeri”, 1976
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 47 cm, raamiga 63,5 x 74,5 cm.
All paremal: R. Uutmaa. 76. a.
Richard Uutmaad (1905-1977) ja merd ei olnud võimalik lahutada. Kunstnikku paelus meri eelkõige selle lõputute eri ilmete tõttu, olgu see tormine või tüüne, õhtuloojangus või päikesetõusus. "Loojangumere" sügavsinine, mis öö hakul laineharjadel mustjaid toone võtab, flirdib teosel valge vahutava merevahuga, andes edasi võimsa looduse tuultest kantud emotsioone.
Ants Murakin “Lilled”, 1940-ndad
Richard Uutmaa “Eisma”, 1973
MÜÜDUD
Akvarell. Raamitud.
50 x 70 cm.
Eesti üks esimariniste Richard Uutmaa (1905 - 1977) sündis põhjarannikul Altjal. Pärast sõda müüdi Uutmaa isakodu maha, kuid kunstniku armastus piirkonna vastu oli jätkuvalt suur ning seeõttu ostis ta kohe peale seda endale uue suvilakoha Altja lähedusse Eismale. Ka käesolev teos on maalitud just selles Uutmaale südamelähedases kohas.
Johannes Uiga “Akt lillelise rätiga”, 1989
MÜÜDUD
Õli lõuendil, raamimata. Signatuur all paremal.
Mõõdud: 70 x 50 cm.
Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma maastikumaalide, vaikelude ja aktide poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. 1988. aasta tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.