Näitan kõiki 7 tulemust

Uno Roosvalt “Abruka”, 1968

950
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: km 40,5 x 58,5 cm, raamiga 56,5 x 72,5 cm. All paremal: UROOSVALT 68  

Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941

750
Guašš kartongil. Raamitud. Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm All paremal: A. Jegorov / 41 NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri). Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal. Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.

Andrei Jegorov “Talunaine reel”, 1920-ndad/1930-ndad

2 700
Guašš, tempera papil. Raamitud. Mõõdud: 24,9 x 35,5 cm. Raamiga: 31 x 42 cm Üks Andrei Jegorovi populaarsetest talvemotiividest külateega ja sõitjatega saanil või reel, mida ta iseäranis armastas kujutada 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Jegorov on suhtunud nende maalimisse tõsiselt, püüdes alati kompositsiooni varieerida ja leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.

Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930-ndad

1 650
Akvarell, guašš, paber, kleebitud papile. Raamitud. Mõõdud: ava 23,4 x 37 cm, raamiga 46 x 59 cm. All vasakul: A.Jegorov. Pöördel: ANDREI JEGOROV F. 1878 ARUKÜLA (ESTLAND)

Andrei Jegorov “Sügis”, 1920-ndad

2 900
Guašš, tempera papil. Raamitud. Mõõdud: vm 23,5 x 32,3 cm. Raamiga: 42 x 50 cm. Maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Samasugust fenomenaalset visuaalset märkamist kirjeldasid oma mälestustes tema sõbrad ka juba täiskasvanud kunstnikku kirjeldades ja peenetundeliseks looduskogemuse tabajaks jäi ta elu lõpuni.   All vasakul: A.Jegoroff  

Uno Roosvalt “Naelad I”, 1999

650
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 46 x 38 cm. Maalikunstnik Uno Roosvalt on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat.  

Uno Roosvalt “Modell (Bibi)”, 1961.

2 800
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 80 cm. Tallinnas sündinud Uno Roosvalt (1941) on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat. Roosvalt on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala Ilmar Kimmi, Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko käe all ning tegutsenud pikaaegse pedagoogina, sh EKA maalikateedri juhatajana. Teos “Bibi” kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, ent ometi võib portrees selgelt ära tunda  Roosvalti tulevast käekirja. See on lahendatud rangelt ja stiilselt, must-pruun-hallis koloriidis, mis tundub sobivat tumedapäisele modellile. Bibi-Mai Suumann on luuletaja, kunstnik Aleksander Suumanni abikaasa ning Imat Suumanni ema.