Näitan kõiki 13 tulemust

Uno Roosvalt “Abruka”, 1968

950
Pastell paberil. Raamitud. Mõõdud: km 40,5 x 58,5 cm, raamiga 56,5 x 72,5 cm. All paremal: UROOSVALT 68  

Enno Ootsing “Lausik maastik”, 1971

500
Linoollõige paberil. Mõõdud: plm 24,3 x 33 cm. All vasakul: III All paremal: E. Ootsing 1971 Eesti graafika kuldajal välja antud kogumikmapp "Eesti graafika" sisaldas endas 10 toonase tippgraafiku teost. Kokku sajas eksemplaris välja antud mapis olid lisaks Ootsingule esindatud Marju Mutsu, Herald Eelma, Avo Keerend, Vive Tolli, Evald Okas jpt. Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. "Lausik maastik" esindab hästi kõnealust narratiivi ning on inspiratsiooniks kõigile neile, kelle hing ihkab aina kaugemale ja kõrgemale vaadata. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941

750
Guašš kartongil. Raamitud. Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm All paremal: A. Jegorov / 41 NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri). Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal. Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.

Andrei Jegorov “Talunaine reel”, 1920-ndad/1930-ndad

2 700
Guašš, tempera papil. Raamitud. Mõõdud: 24,9 x 35,5 cm. Raamiga: 31 x 42 cm Üks Andrei Jegorovi populaarsetest talvemotiividest külateega ja sõitjatega saanil või reel, mida ta iseäranis armastas kujutada 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Jegorov on suhtunud nende maalimisse tõsiselt, püüdes alati kompositsiooni varieerida ja leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.

Enno Ootsing “Kangas”, 1977

800
Kuivnõel. Raamimata. Mõõdud: Plm 34,5 x 50,5 cm, lm 45 x 60 cm. All vasakul: Kangas Keskel: Kuivnõel 1/20 All paremal: E. Ootsing 1977

Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930-ndad

1 650
Akvarell, guašš, paber, kleebitud papile. Raamitud. Mõõdud: ava 23,4 x 37 cm, raamiga 46 x 59 cm. All vasakul: A.Jegorov. Pöördel: ANDREI JEGOROV F. 1878 ARUKÜLA (ESTLAND)

Andrei Jegorov “Sügis”, 1920-ndad

2 900
Guašš, tempera papil. Raamitud. Mõõdud: vm 23,5 x 32,3 cm. Raamiga: 42 x 50 cm. Maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Samasugust fenomenaalset visuaalset märkamist kirjeldasid oma mälestustes tema sõbrad ka juba täiskasvanud kunstnikku kirjeldades ja peenetundeliseks looduskogemuse tabajaks jäi ta elu lõpuni.   All vasakul: A.Jegoroff  

Uno Roosvalt “Naelad I”, 1999

650
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 46 x 38 cm. Maalikunstnik Uno Roosvalt on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat.  

Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006

6 400
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 120 x 130 cm Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”. Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.

Enno Ootsing “Horisontaal ja vertikaal”, 1972

790
Vasegravüür. Raamimata. Mõõdud: Plm 39,5 x 53,5 cm, lm 50,5 x 63,5 cm. All vasakul: "Horisontaalne ja vertikaalne" Keskel: Vasegravüür 1/20 All paremal: E.Ootsing 1972

Enno Ootsing “Sügisene tee”, 1979

MÜÜDUD Ofort. Raamitud. Mõõdud: Plm 24,5 x 49 cm. Koos raamiga 53,5 x 76,5 cm Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. Nii on ka „Sügisene tee“ meeleolukas ja sümboolne teos uue tee põnevast algusest. Eri vanuses tegelaste rühmas on kunstnik aga selgelt leidnud enda peategelase, helgesse tulevikku oma esimesi samme astuva noormehe. Nii räägib kunstnik loo oma elutee leidmisest, uutest algusest ja lõputust potentsiaalist määrata iseenda elusaatus.

Uno Roosvalt “Modell (Bibi)”, 1961.

2 800
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 80 cm. Tallinnas sündinud Uno Roosvalt (1941) on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat. Roosvalt on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala Ilmar Kimmi, Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko käe all ning tegutsenud pikaaegse pedagoogina, sh EKA maalikateedri juhatajana. Teos “Bibi” kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, ent ometi võib portrees selgelt ära tunda  Roosvalti tulevast käekirja. See on lahendatud rangelt ja stiilselt, must-pruun-hallis koloriidis, mis tundub sobivat tumedapäisele modellile. Bibi-Mai Suumann on luuletaja, kunstnik Aleksander Suumanni abikaasa ning Imat Suumanni ema.

Andrei Jegorov “Talvine maastik jõega”, 1930-ndad

Tempera, guašš, papp. 1930-ndad. All vasakul: A. Jegorov Mõõdud: 35 x 50 cm.
Arukülast pärit maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Nii oskas ta märgata tuult selle paituse ning okste liikumise järgi ning kandis kogemuse otse paberile. Jegorovi maastikes on alati tunda inimese lähedust, olgu selleks siis jäljed lumel, kaugusest paistev korstnasuits või korrektselt laotud palgivirn. “Talvemaastikus jõega” on neid märke mitmeid ning külmumata jõe kaldal olev roheliste aknaluukidega maja viib mõttele, et teose võis tellida selle maja omanik. Ahtraid kaski ning ümaraid pinnavorme vaadeldes viib mõte paratamatult lõunasse, kas Põlva- või Petserimaale, aga võib olla ka teispool piiri. Maal on teostatud hoolikalt ning tähelepanu väärib puudeviimistlus, mille oksad justkui tahaks külma käes õrnusest kildudeks krõbiseda. Meisterlikult on Jegorov siin lahendanud ka klaasjalt peegeldava veesilma ning maastikule sügavuse andmise, mille lõpp hajub silmapiiri.