Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
E-pood
Näitan kõiki 17 tulemust
Mare Vint “Linnupesa”, 1973
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm.
All vasakul: "Linnupesa", lito
All paremal: MVint '73
Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.
Mare Vint “Käik maa alla”, 1978
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 35,5 x 35 cm, raamiga 62 x 60,5 cm.
All vasakul: "Käik maa alla" lito 33/50
All paremal: MVint '78
Graafik Mare Vindi oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, aiad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära tõi eesti kunstiväljale õrnad ja poeetilised ideaalmaastikud. Oma kindla rütmiga, kontuuridega eraldatud kujutised, mida ta jooni ning täpikesi kasutades lõi, kulmineerusid visuaalselt pehmeis, kuid sõnumi poolest kõlavais lehtedes. Aja jooksul muutus tema looming järjest minimalistlikumaks, ühtlasi klassitsiseerivamaks.
Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941
Guašš kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm
All paremal: A. Jegorov / 41
NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri).
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.
Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm.
All vasakul: Monotüüp. , 1964
All paremal: Edgar Valter
All paremal plaadil: EW 64
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Andrei Jegorov “Talunaine reel”, 1920-ndad/1930-ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: 24,9 x 35,5 cm. Raamiga: 31 x 42 cm
Üks Andrei Jegorovi populaarsetest talvemotiividest külateega ja sõitjatega saanil või reel, mida ta iseäranis armastas kujutada 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Jegorov on suhtunud nende maalimisse tõsiselt, püüdes alati kompositsiooni varieerida ja leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Edgar Valter “Kelgutaja”,1963
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.
Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930-ndad
Andrei Jegorov “Sügis”, 1920-ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: vm 23,5 x 32,3 cm. Raamiga: 42 x 50 cm.
Maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Samasugust fenomenaalset visuaalset märkamist kirjeldasid oma mälestustes tema sõbrad ka juba täiskasvanud kunstnikku kirjeldades ja peenetundeliseks looduskogemuse tabajaks jäi ta elu lõpuni.
All vasakul: A.Jegoroff
Mare Vint “Metsluiged”, 1978
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 56 x 17 cm, raamiga 62,5 x 60,5 cm.
All vasakul: "Metsluiged" lito 15/30
All paremal: MVint '78
Mare Vindi poeetiline käekiri võlub oma peene joone ning minimalistliku esteetikaga. Tema oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, metsatukad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära on toonud eesti kunstiväljale õrnad ideaalmaastikud, mida käesolevas töös ilmestavad majesteetlikud luiged.
Edgar Valter “Lapsed hommikus”, 1964
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 36,5 x 24,5 cm, raamiga 57 x 42 cm.
All vasakul: Lapsed hommikus, monotüüp. 1964
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Ka Valteri loomingus on lapsed korduv motiiv ning väga sageli räägivad need teosed unistamisest, lootustest ja õhkamisest millegi uue ja suure poole, nii ka käesoleval teosel.
Edgar Valter “Aadam ja Eeva”, 1965
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28,5 x 44,5 cm, raamiga 42,5 x 58,5 cm.
All vasakul: Monotüüp. 1965
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Edgar Valter “Kuldkalake”,1963
MÜÜDUD
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16 x 23 cm, raamiga 34,5 x 41 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valterit tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Noorte, alles oma unistuste ja elu alguses olevate tütarlaste huviorbiiti on käesoleval teosel sattunud kuldkalake, kes saab täita ka kõige salajasemad soovid.
Mare Vint “Saaremaastik I”, 1984
Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1990
Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1991
MÜÜDUD
Lito. Raamitud (algupärane raam). 36/70.
Mõõdud 59 x 58 cm (koos raamiga 70 x 67,5 cm).
Graafik Mare Vint (1942-2020) otsis oma loomingus ideaalmaailma ning uut lemmikteemat leides armastas teha neist sarju. Nii avastas ta enda jaoks ühel hetkel inspireerivad poolringid ning lisas igaühte neist oma teema ja maailma.
Juba 1970ndatel ilmus Vindi töödesse laad, kus ta kasutas värvi pigem essentsina ning kandis selle õhkõrnalt paberile. Tema õrn ja filigraanne teostus sulatab ühte teose alumise osa ülemise ruumiga.
Andrei Jegorov “Talvine maastik jõega”, 1930-ndad
Tempera, guašš, papp. 1930-ndad. All vasakul: A. Jegorov
Mõõdud: 35 x 50 cm.
Arukülast pärit maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Nii oskas ta märgata tuult selle paituse ning okste liikumise järgi ning kandis kogemuse otse paberile.
Jegorovi maastikes on alati tunda inimese lähedust, olgu selleks siis jäljed lumel, kaugusest paistev korstnasuits või korrektselt laotud palgivirn. “Talvemaastikus jõega” on neid märke mitmeid ning külmumata jõe kaldal olev roheliste aknaluukidega maja viib mõttele, et teose võis tellida selle maja omanik. Ahtraid kaski ning ümaraid pinnavorme vaadeldes viib mõte paratamatult lõunasse, kas Põlva- või Petserimaale, aga võib olla ka teispool piiri.
Maal on teostatud hoolikalt ning tähelepanu väärib puudeviimistlus, mille oksad justkui tahaks külma käes õrnusest kildudeks krõbiseda. Meisterlikult on Jegorov siin lahendanud ka klaasjalt peegeldava veesilma ning maastikule sügavuse andmise, mille lõpp hajub silmapiiri.