Arukülast pärit maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Nii oskas ta märgata tuult selle paituse ning okste liikumise järgi ning kandis kogemuse otse paberile.
Jegorovi maastikes on alati tunda inimese lähedust, olgu selleks siis jäljed lumel, kaugusest paistev korstnasuits või korrektselt laotud palgivirn. “Talvemaastikus jõega” on neid märke mitmeid ning külmumata jõe kaldal olev roheliste aknaluukidega maja viib mõttele, et teose võis tellida selle maja omanik. Ahtraid kaski ning ümaraid pinnavorme vaadeldes viib mõte paratamatult lõunasse, kas Põlva- või Petserimaale, aga võib olla ka teispool piiri.
Maal on teostatud hoolikalt ning tähelepanu väärib puudeviimistlus, mille oksad justkui tahaks külma käes õrnusest kildudeks krõbiseda. Meisterlikult on Jegorov siin lahendanud ka klaasjalt peegeldava veesilma ning maastikule sügavuse andmise, mille lõpp hajub silmapiiri.
E-pood
Näitan kõiki 15 tulemust
Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941
Guašš kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm
All paremal: A. Jegorov / 41
NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri).
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.
Andrei Jegorov “Talunaine reel”, 1920-ndad/1930-ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: 24,9 x 35,5 cm. Raamiga: 31 x 42 cm
Üks Andrei Jegorovi populaarsetest talvemotiividest külateega ja sõitjatega saanil või reel, mida ta iseäranis armastas kujutada 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Jegorov on suhtunud nende maalimisse tõsiselt, püüdes alati kompositsiooni varieerida ja leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Gregor von Bochmann “Ratsanikud veskiga”, 1890-1900
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 19 x 25 cm, raamiga 28,5 x 34,5 cm.
All paremal: G. Bochmann
Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega.
Käesoleval teosel näeme kunstnikule väga omast motiivi, maastikku hobustega. Lisaks veskile ja esiplaanil olevatele talumeestele võlub teosel helge, impressionistlikult maalitud taevas.
Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930-ndad
Andrei Jegorov “Sügis”, 1920-ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: vm 23,5 x 32,3 cm. Raamiga: 42 x 50 cm.
Maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Samasugust fenomenaalset visuaalset märkamist kirjeldasid oma mälestustes tema sõbrad ka juba täiskasvanud kunstnikku kirjeldades ja peenetundeliseks looduskogemuse tabajaks jäi ta elu lõpuni.
All vasakul: A.Jegoroff
Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm.
All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann
Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.
Gregor von Bochmann “Mees hobusega”
Õli lõuendil. Dateerimata. Raamitud.
Mõõdud 110 x 93 cm. Raamiga 126 x 109 cm.
Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin, maalis elu lõpuni Läänemaa motiive.
Samuti tutvus siinne kunstipublik tema tööde kaudu moodsa naturalismiga ning vabaõhumaali värskuse ja vabadusega. Meisterlik hobuste kujutaja armastas neid võimsaid loomi kujutada nii looduses kui tallis, andes kroonikuna edasi kohalike talupoegade igapäevaseid toimetusi.
Boris Ninemäe “Savipottide müüja Tseilonilt (Sri Lanka)”, 1970-ndad
Boris Ninemäe “Linna kingsepad”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 56 x 64 cm.
All vasakul: NINEMAE
Pöördel: Skomakarna i stan
Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teostel leiame ikka ja jälle inimesed. Ta kujutab oma modelle nende igapäevaste tegemiste juures, sageli rannas, põllul või nagu käesoleval teosel - kingsepa töökojas. Pastoosne värvipind lisab teostele sügavust ning võimendab kohalolu tunnet.
Boris Ninemäe “Üksi ei saa kõike teha”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 51 x 66 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel alusraamil: Ensam orkar inte allt...
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Teos „Üksi ei saa kõike teha“ on edasi antud Ninemäe loomingule väga iseloomulikus maneeris – hoogsad, vabad pintslitõmbed, mis pastoosse värvikihi all loovad justkui tänapäevase 3D efekti.
Boris Ninemäe “Vanaisa juures aiamaal”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46cm, raamiga 56 x 64cm.
All paremal: NINEMÄE
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Gregor von Bochmann “Südasuvel”, 1910-1920
Õli, lõuend kleebitud vineerile. Raamitud.
Mõõdud: 17 x 26,5 cm. Raamiga 31 x 40 cm.
All paremal: G. Bochmann
Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1850-1930) kogus kuulsust oma olustikumaalidega. 20. sajandi algul muutus Bochmanni käsitlus impressionismilähedasemaks - samast ajastust pärineb ka käesolev maal.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.