Litograafia. 1964-1965. Raamitud.
All vasakul: "Veneetsia biennaalil" (litosöövitus) 6/10.
All paremal: Hoidre 65. Plaadil all vasakul: monogramm
Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse.
Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt “Veneetsia biennaalil” – teosel, millest kujunes üks kunstniku tuntumaid lehti 1960-ndatest, kuid mida autor tõmbas vaid 10 tõmmist. Toona esimest korda ihaldatud reisile, Veneetsia biennaalile sõitnud Hoidrele avaldas seal nähtu tugevat muljet ning nii valmis nähtu ainetel nii maal kui litograafilised lehed „Veneetsia katused“ ja „Veneetsia biennaalil“, mis kujunesid uut kvaliteeti näitavaks murdepunktiks Hoidre loomingus.
E-pood
Näitan kõiki 36 tulemust
Alo Hoidre “Sõjavarjud”, 1966
Litograafia paberil.
Mõõdud: km 52,6 x 50,5 cm, raamiga 72 x 66,5 cm.
All vasakul: - Sõjavarjud - (lito) 8/10
All paremal: Alo Hoidre 66
Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse.
Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt ka käesoleval teosel. Eesti kunsti jaoks murrangulisel kümnendil valminud "Sõjavarjud" on täis emotsionaalset pinget ning näitab Hoidre tehnilist meisterlikkust selle parimast küljest.
Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967
Alo Hoidre “Akt sinisel taustal”, 1940
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 49,5 x 37 cm, raamiga 64,5 x 51 cm.
All paremal: A. Hoidre mai 1940.
Pallases graafikat õppinud ning hiljem tunnustatu õppejõuks tõusnud Alo Hoidre (1916-1993) valdas meisterlikult litograafiat ning õli- ja temperamaali. Monotüüpiaid leiame tema loomingus vähemal määral, ning peamiselt jäävad need just sõjaaegsesse perioodi. "Akt sinisel taustal" on valminud äreval 1940. aastal, aasta enne seda, kui Hoidre mobiliseeriti. Nii loob käesoleva monotüüpia valmimise aeg teosele hoopis sügavama tähenduse küsimaks, mida sümboliseerib selja taha peidetud käsi. On see varjatud vastupanu samal aastal saabunud võõrvõimule, vihje sellega kaasnenud väänatud kätele või hoopis millelegi muule?
Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960
Jüri Arrak “Kolju”, 1960
Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm.
All: Lõõtsa talus JArrak 61
"Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.
Alo Hoidre “Pidu”, 1980. aastad
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 76 cm.
Alo Hoidre (1916-1993) armus maali just elu hilisperioodil, mil ta justkui taasavastas materjalide ja tehnikate põneva maailma ning avanes äkitsi tema temperament. Ilmse lõbuga hakkas ta 1980. aastail kujutama lõppematut elumöllu, peo- ja karnevalistseene, pildipinda täitvaid rõõmsaid naisi, vahel meeste, vahel koerte-kasside seltsis. Lustakuse ja elurõõmu kõrval paelub sedalaadi töödes endastmõistetavalt meistri võrratu joonistus, mis mõnevõrra meenutab Eerik Haamerit.
Jüri Arrak “Vaikses metsaveerus”, 1960
Jüri Arrak “Kellamees”, 1991
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 33 x 25,4 cm, raamiga 53,4 x 45 cm.
All vasakul: "Kellamees" siiditrükk, II 39/160
All paremal: J. Arrak 91.
Kellamängu kõnekat motiivi on Jüri Arrak (1936-2022) kasutanud ka õlimaalis. See mitmetähenduslik helin toimib nii sõnumi edastaja kui oma rahva kokkukutsujana. Nii võib ka taamal paistvaid abstraktseid kujutisi tõlgendada kui kellalööja kutsele järgnevaid inimesi.
Jüri Arrak “Kadrioru tiik”, 1969
Jüri Arrak “Vaade Pedajamäelt”, 1965
Jüri Arrak “Tallinn”, 1969
MÜÜDUD
Gravüür paberil. Paspartuuümbrisega.
Plm: 16,5 x 21,5 cm.
All vasakul: "Tallinn", gravüür
All paremal: J.Arrak 69.
1960. aastail valmisid Jüri Arrakul mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast. Teda võlusid vanalinna majade ajalooline atmosfäär ning salapära. Kunstnik-filosoofile omaselt on ta loonud korrastatud keskkonna, mida palistavad pilvesiilud ning ümaraks stiliseeritud puud.
Jüri Arrak “Meri ja Tallinn”, 1961
Jüri Arrak “Kass ja linnuke”, 1961
Eduard Wiiralt “Lamav akt kanepiriidel”, 1933
MÜÜDUD
Pöördel Rootsi komitee kinnitus.
Mõõdud: plm 20,1 cm x 26,2 cm
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Eduard Wiiralti (1989-1954) üleminekuperioodil, kus tormakas ja fantaasiarikas pahede kujutamise ajastu astub sammu rahulikuma, harmoonilisema elu poole, valmisid teosed, mil kandsid endas jooni mõlemast ajast. Nõnda leiame teosel "Lamav akt kanepiriidel" nii koreda koega kotiriide kui õrnade joontega naisolevuse, mis üksteise vastandlikkust komplementeerivad. Ühelt poolt vaikselt lamav poos, teisalt meelad mõtted ja kutsuv pilk annavad aimu Wiiralti enda uutest otsingutest.
Eduard Wiiralt “Seltskond”, 1928
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 26,1 x 31,5 cm, raamiga 58 x 63 cm.
Pöördel: Rootsi komitee kinnitus
Eduard Wiiralti (1898-1954) tormilisemal ning säravamal loomeperioodil valminud „Seltskond“ on teos, mis ideelt ja teostuselt kujutas sissejuhatust tema üheks ikoonilisemaks teoseks kujunenud „Põrgule“. Teose juurte juurde tagasitulek, ümbermõtestamine oli Wiiraltile üsna loomuomane ning kõneleb tema põhjalikust loojanatuurist. Nii on toona Pariisis resideerunud Wiiralt sellele tööle andnud erinevaid prantsuskeelseid nimesid: “Les clochards”, “Delirium tremens”, kuid lõpuks pidama jäänud eestikeelse “Seltskonna” juurde.
Teos iseloomustab hästi tema „tormi ja tungi“ perioodi, mil Wiiralti looming sisaldas rohkelt mänge meeleliste pahede ümber. Plangu varju kogunenud tüübid moodustavad sarkastilis-nägemusliku läbilõike ühiskonnast, mille joobumusest on haaratud ka plangu küljes rippuv kass.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse ning on reprodutseeritud Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt“, lk 100 (Eesti Kunstimuuseum, Tallinn 2015).
Eduard Wiiralt “Istuv daam”, 1941
Metsotinto paberil. Pöördel Rootsi komitee kinnitus.
Mõõdud: plm 50 x 32,5 cm. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt (1898-1954) lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naasis kunstnik Eestisse, kus valmis ka käesolev teos “Istuv daam”. Teosel olevat modelli on Wiiralt ennegi kasutanud ja kujutanud teda erinevatelt külgedelt. Lisaks uhkele ja eneseteadlikule hoiakule on tähelepanu keskmes ka viimse detailini viimistletud käed.
Jüri Arrak “Suvi maal”, 1963
Süsi, värviline pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: 39,5 x 56,5 cm, raamiga 60 x 79,5 cm.
All vasakul: J Arrak 63
"Suvi maal“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus soojast suvepäevast - ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval söejoonistusel.
Jüri Arrak “Toompea loss”, 1966
Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”, 1943
MÜÜDUD
Kuivnõel paberil. Pöördel Rootsi komitee kinnitus.
Mõõdud: plm 39,2 x 65 cm. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Eduard Wiiralti (1898-1954) üks tippteoseid “Viljandi maastik” sündis 1943. aasta suvel, mil kunstnik viibis Viljandimaal. Seda võimsat puud, mida hiljem hakatigi tundma kui “Wiiralti tamme” ning mis 1959. aastal looduskaitse alla võeti, oli Wiiralt märganud juba ammu, kuid 7. augustil 1943 alustas ta lõpuks selle graveerimist.
See avar monumentaalne panoraam jutustab vaatajale kunstniku kiindumusest kodumaa ja selle kõikvõimsa looduse vastu, ühtlasi kujutab see Wiiralti omamoodi hüvastijättu Eestiga, sest sõjategevus järjest lähenes ning Tallinna pommitamise kõminat oli kuulda Viljandimaalegi.
Wiiralt pühendas tähelepanu igale detailile antud töös, nii tegi ta eraldi kavandid nii vahustele pilvedele, neiule puu all kui maastikule tagaplaanil. Viimasega oli loodusel oma vimka mängida ja nii peksis äge torm 13. augustil kogu vilja maha, kuid õnnistas seevastu järgmisi päevi ideaalsete päiksepaisteliste ilmadega. Nii sai Wiiralt peale maastikku jätkata tüdruku viimistlemisega, milleks talle poseeris Tamme talu kostiline Maiu Kulisson. Talus külas olnud teisest tütarlapsest Virvest, kelle sügavad ja siirad silmad teda inspireerisid, tegi Wiiralt hiljem järgmise väga menuka ja tähendusrikka teose.
Ühtaegu idülliline ja samas dramaatiliselt rahutu “Viljandi maastik” on kui sümbol tollal Eestis valitsenud meeleoludele ning on Tamme-Koori tamme igaveseks Eesti kultuuri ajalukku kirjutanud.
Jüri Arrak “Oinava talu”, 1962
Jüri Arrak “Kuressaare loss”, 1965
Kuivnõel, gravüür paberil. Paspartuuümbrisega.
Plm: 12,5 x 17,5 cm.
All vasakul: "Kuresssaare loss", (Kuivnõel, gravüür).
All paremal: J.Arrak 1965.
Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. 1960. aastail armastas kunstnik sageli kujutada ajaloolisi hooneid, eelkõige Tallinna vanalinnas, kuid ka Kuressaares, kus ta on kujutanud linna võimsaimat ehitist.
Jüri Arrak “Tagahoov”, 1962
MÜÜDUD
Värviline pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 31,5 cm. Raamiga 34 x 46 cm.
All vasakul: Arrak 62
„Tagahoov“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus tagahoovis mängivatest lastest Tallinna vanalinnas. Värvilist pliiatsit armastas kunstnik kasutada läbi oma elu, eelkõige varem tehtud graafiliste lehtede uuesti ellu äratamiseks. Käesolev eraldiseisev pliiatsijoonistus on seega haruldane leid tema varasest loomingust.
Jüri Arrak “Nurgake Tallinnast”, 1967
MÜÜDUD
Linoollõige. Paspartuuümbrisega.
Mõõdud: Plm 19,5 x 23 cm.
All vasakul: "Nurgake Tallinnast" linoollõige
All paremal: J. Arrak 67.
1960 aastail valmisid Jüri Arrakul (1936-2022) mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast, sh linoollõige „Nurgake Tallinnast“. Teos võlub oma maitseka värvilahenduse ja kompositsiooniga.
Jüri Arrak “Börsi käik”, 1966
Gravüür, paber. Paspartuuümbrisega.
Mõõdud: plm 14,5 x 10,5 cm.
All vasakul: "Börsi käik" gravüür. All paremal: J.Arrak 1966.
1966. aastal valmisid Jüri Arrakul (1936-2022) mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast. Börsi käik oli üks neist paikadest, mis oma keskaegse hõngu ja veidi müstilise olemusega kunstnikke võlus, nii näiteks on sama motiivi kujutanud ka Jüri poolvend Henno Arrak.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Alo Hoidre “Öötund”, 1985
MÜÜDUD
Lito, raamita.
Pildivälja mõõdud: 39 x 56 cm.
Graafik, maalikunstnik ja pikaaegne Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Alo Hoidre (1916-1993) katsetas erinevate graafikatehnikatega, kuid lito oli tema leivanumber, kus kunstnikul oli eriline anne antud tehnikast viimsedki nüansid paberile kanda. 1941. aasta sõjakeerises oli Hoidre ainuke graafik, keda toonane komisjon, kuhu muuhulgas kuulus ka Eduard Wiiralt, otsustas tunnistada Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetanuks.
Eduard Wiiralt “Kaameli pea”, 1938/1950
MÜÜDUD
Segatehnika, paber. Raamitud.
Mõõdud: plm 39 x 29,2 cm.
1938. aastal reisis meie esigraafik Eduard Wiiralt Marokosse, mil kaamelid, põhjamaalase jaoks nii eksootilised ja väärikad loomad kohe tema tähelepanu pälvisid. Reisil tehtud joonistuste järgi valmisid järgmisel aastal Pariisis graafilised lehed, kuid nagu Wiiraltile tihti kombeks, siis armastas ta enda teoste valmimisaastaks märkida pigem idee sündimise aasta. Kaamelid võlusid kunstnikku veel pikalt peale reisi ning nii tegi ta 1950. aasta veebruaris ümbertöötluse 1938. aasta teosest. Uuele teosele oli lisatud öine maastik koos lumiste Atlase mägede ning tähistaevaga.
Eduard Wiiralt “Virve”, 1943
Kuivnõel. Raamitud.
Mõõdud: plm 33,5 x 31,9 cm.
Eduard Wiiralti "Virve" noor modell pärines Viljandimaalt Kolga-Jaanist, kuid 1943. aastal oli külas oma sugulastel Tamme talus, kus Wiiralt parajasti oma kuulsat "Viljandi maastikku" joonistas. Noor, tollal vaid 9-aastane tüdruk käis pidevalt kunstniku tööprotsessi uudistamas ning Wiiraltil ei jäänud märkamata noore talutüdruku uudishimulik pilk ja eriliselt suured silmad. Väikese tüdruku portree joonistamiseks tõsteti ta kõrge pingi peale ning erilise rõhu panigi Wiiralt justnimelt silmadele, mis mõtlikult ja unistavalt lootusrikkalt kaugusse vaatavad.
Jüri Arrak “Susanna”, 2015
MÜÜDUD
Lito, raamitud.
Mõõdud: plaadimõõt: 36 x 43.
Sel sügisel oma 85. juubelit tähistava Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.
Eduard Wiiralt “Istuv daam”, 1941
MÜÜDUD
Metsotinto, paber. Raamitud, muuseumiklaas.
Lehemõõt 69,6 x 49 cm, plaadimõõt 49,4 x 31,8 cm.
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt (1898-1954) lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse, kus valmis ka käesolev teos "Istuv daam". Teosel olevat modelli on Wiiralt ennegi kasutanud ja kujutanud teda erinevatelt külgedelt. Lisaks uhkele ja eneseteadlikule hoiakule on tähelepanu keskmes ka viimse detailini viimistletud käed.
Eduard Wiiralt “Näkk”, 1926
MÜÜDUD
Puulõige. Raamitud.
Mõõdud: 21,5 x 16,6 cm
Odessast pärit ukrainlanna Halina Izdebska ning tema poolakast abikaasa Vladimir Izdebsky aitasid Wiiraltil Pariisis end sisse seada. Nii pakkusid nad talle 1925. aasta lõpus ulualust kuniks kunstnik leidis endale korteri Montparnasse’il, Impasse du Rouet 7. Samasugust lahkust eestlaste vastu on pere pakkunud ka teistele eestlastele, muuhulgas peatusid seal Kuno Veeber ja Adamson-Eric.
Tänutäheks abi eest valmis Wiiraltil teos „Näkk“, mis sai illustreerima Halina Izdebska luulekogu „La naiade ivre“ (eesti k. „Joobunud najaad“; kirjastus Ceux qui viennent, Pariis 1926), täpsemini selle luuletust „L’arc en ciel“, 1927 (eesti k. „Vikerkaar“). Najaadid, kreeka mütoloogiast tuntud imekaunid nümfid valvasid allikaid ja järvi. Wiiralti õrn ja malbe olekuga najaad on asetatud kuupaistel järvestseeni, millel laines lokkidega kaunitar graatsiliselt öist suplust naudib.
Eduard Wiiralt “Päevalehte lugemas”, 1918
MÜÜDUD
Kõrgtrükk, tsinkograafia. Raamitud.
Mõõdud: kujutise mõõt 9 x 5,9 cm, koos raamiga 43 x 35,5 cm.
Teos on valminud 1918. aastal illustratsioonina Henrik Saare raamatule "Käbid torbiku sees". Päevalehte lugev ja piipu popsutav vanahärra on Wiiralti vanaisa Jüri Assur, keda kunstnik natuuris raamatu jaoks joonistas.
Jüri Arrak “Tiiger”, 1985
MÜÜDUD
Litograafia. Raamitud.
Mõõdud: Plm 32,5 x 41,8 cm, raamiga 50 x 57 cm.
1980. aastail, eriti selle teisel poolel ilmus Jüri Arraku (1936-2022) loomingusse märkimisväärselt enam loomi. Lisaks lõvidele ja geparditele inspireeris teda majesteetlik tiiger. Kui Arraku allegooriliste estampide ja maalide puhul kohtame tihti mõistukõnet, varjatud õpetussõnu, siis loomaportreede puhul otsis kunstnik loomadest puhast, puutumata ilu.
Valge tiiger, kes sünnib vaid siis, kui mõlema vanema poolt on saadud valge geen, mõjub oma eristuva karvkatte tõttu eriti eksootilise ning suursugusena. Arraku tiiger on võimas ja tugev, valmis kaitsma oma perekonda, riiki ja maad. Ta seisab kindlalt ja vankumatult oma mäel, lihaselised käpad valmis sekundiga spurtima ning meel ergas ja valvel. Kunstnik on teosele kandnud oma sügava armastuse looduse ja loomariigi vastu, tuues välja vägeva kiskja nii sisemise kui välimise ilu.