Guašš, paber. 1993. Ülal paremal: S. Kasemaa. Raamitud.
Mõõdud 34 x 44 cm
Muusika ja kunsti keskel üles kasvanud Saskia Kasemaa (1945-2019) suutis maalijana ajada oma joont, olgu õlimaalis või guašis. 1971. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiakadeemia maalikunstnikuna lõpetanud Kasemaa töötas aastaid Tartu Kunstikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõuna.
Aktiivselt näitustel osalenud kunstniku töödest kogusid enim tuntust tema impressionistliku pintslikäsitlusega figuraalkompositsioonid, mille keskmes võis tihti näha just noori, kes teda inspireerisid oma energia ning aususega. Ka Kasemaa isa Elmar Kits soovitas tütrel kooli lõpetades enda isikupärase stiili kinnistamiseks just ausalt ning tähelepanelikult oma loominguobjekte vaadelda. Saskia Kasemaa improvisatsioonid on maalilised, värvikesksed ja kätkevad väikseid, mõnigi kord vimkaga lugusid, nagu “Ennustajagi”.
E-pood
Näitan kõiki 7 tulemust
Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””
Õli lõuendil. 1981. Raamitud.
All paremal: S. Kasemaa 81.
Pöördel alusraamil: Kompositsioon "Sügis" õli, lõuend 83x61
Tartu maalija Saskia Kasemaa (1945-2019) teos lähtub ühelt poolt 1970. aastate tööpaatosest, kuid teisalt teeb seda modernses võtmes. Seetõttu on esikohal maali visuaalsed väärtused ning allegoorilisus. Teose kompositsioonilise terviku moodustavad kolm žanri: figuurimaal (sügisande vedavad töölised), maastikumaal (tegevus toimub Lõuna-Eesti looduses) ja natüürmort (maali esiplaanil asetsev kast kõrvitsatega ja teiste juurviljadega). Rikkuse allegooriana tõlgendatav maal kannab endas sügise magusat aroomi ja päikesesooja täis laadinud looduse sooja tunnet.
Allex Kütt “Vana Tallinn”, 1960
Alleks Kütt “Jääminek”, 1981
Akvatinta, raamitud.
Mõõdud: plm 27,5 x 31,5 cm, koos raamiga 57,5 x 59,5 cm.
Eesti graafik Alleks (Allex) Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud.
Kütt katsetas väga erinevate tehnikatega, sh akvatinta, mis võimaldas kevadisele jääminemise ajale eriliselt värske hallikas-sinise tooni anda.
Alleks Kütt “Tallinna sadam”, 1959
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud.
Kütt katsetas väga erinevate tehnikatega ning oma loomingus armastas kujutada tööstusmotiive, sporti, maastikke, kalureid. Tallinna Sadama oli üks kohtadest, kus valmisid tema tuntuimad teosed, sest just see oli koht, kus kunstnik sai kujutada inimest urbaniseerunud keskkonnas.
Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm
Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse.
Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega.
Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.
Malle Leis “Demisessoonne”, 2000
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
All vasakul: Demisessoonne
All keskel: serigraafia 14/15
All paremal: M. Leis 2000.a.
Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm
Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju.
Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos.
Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.