Näitan kõiki 11 tulemust

Priit Pärn “17.30”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 9,4 x 11,7 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All vasakul: "17.30" Ofort, akvatinta 25/35 All paremal: PÄRN 88

Allex Kütt “Vana Tallinn”, 1960

260
Ofort paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: km 24,5 x 13,5 cm, paspartuuümbrisega 39 x 27 cm. All vasakul: "Vana Tallinn" /ofort/ All paremal: AKütt 60

Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 9,6 x 12,4 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Võitlus müüriga" Ofort, akvatinta 7/70 All paremal: PÄRN 88

Priit Pärn “1:1”, 1986

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 7,7 x 6,2 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All: "1:1" Ofort, akvatinta PÄRN 86

Priit Pärn “Saar”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 8 x 14,9 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Saar" Ofort, akvatinta 1/70 All paremal: PÄRN 88

Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 12 x 15 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Meeste mängud" Ofort, akvatinta 31/50 All paremal: PÄRN 86

Priit Pärn “Ühine üritus”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 16,8 x 13,6 cm, raamiga 33,6 x 31,6 cm. All vasakul: "Ühine üritus" Ofort, akvatinta 8/70 All paremal: PÄRN 88 Eesti animakunsti üks tähtsamaid nimesid, Priit Pärn (s. 1946), on ka andekas graafik, kelle humoorikad teosed on ajendatud igapäevastest stseenidest. Terava satiirikuna oskab ta neis leida põnevaid lähenemisnurki, mis vaataja muigama panevad. Tema tuntumate joonisfilmide hulka kuuluvad nii “Kilplased” kui “Eine murul”.

Alleks Kütt “Jääminek”, 1981

Akvatinta, raamitud. Mõõdud: plm 27,5 x 31,5 cm, koos raamiga 57,5 x 59,5 cm. Eesti graafik Alleks (Allex) Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud. Kütt katsetas väga erinevate tehnikatega, sh akvatinta, mis võimaldas kevadisele jääminemise ajale eriliselt värske hallikas-sinise tooni anda.

Alleks Kütt “Tallinna sadam”, 1959

MÜÜDUD Ofort. Raamitud. Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud. Kütt katsetas väga erinevate tehnikatega ning oma loomingus armastas kujutada tööstusmotiive, sporti, maastikke, kalureid. Tallinna Sadama oli üks kohtadest, kus valmisid tema tuntuimad teosed, sest just see oli koht, kus kunstnik sai kujutada inimest urbaniseerunud keskkonnas.

Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse. Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega. Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.

Malle Leis “Demisessoonne”, 2000

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. All vasakul: Demisessoonne All keskel: serigraafia 14/15 All paremal: M. Leis 2000.a. Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju. Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos. Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.