Näitan kõiki 8 tulemust

Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948

950
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 46,5 x 48 cm. All vasakul: "Utria rand" (ofort) All paremal: Ott Kangilaski 1948   Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid.  Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.

Karl Burman junior “Alpikannid”, 1978

1 300
Akvarell, paber. Raamitud (soovitame ümber raamida). Mõõdud: Ava 55 x 75 cm, raamiga 71,5 x 91 cm. All vasakul: Karl Burman junior 1978. a. Karl Burman juunior õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega. Lillemaalides armastab ta küllust ja pidulikkust, mida kinnitab käesolev teos. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Allex Kütt “Vana Tallinn”, 1960

260
Ofort paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: km 24,5 x 13,5 cm, paspartuuümbrisega 39 x 27 cm. All vasakul: "Vana Tallinn" /ofort/ All paremal: AKütt 60

Karl Burman junior “Metsajärv”, 1956

875
MÜÜDUD Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 18 x 39,8 cm raamiga 41,2 x 61 cm. All paremal: Karl Burman junior 1956 Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli.

Ott Kangilaski “Tütarlaps ja meri”, 1970

300
MÜÜDUD Söövitus paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust). Mõõdud: plm 36,5 x 22,5 cm, raamiga 57 x 40 cm. All vasakul: Tütarlaps ja meri (söövitus) All paremal: Ott Kangilaski 70 Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Müstika ja muinasjutulisus, inimese looduse osaks olemine, on ka käesoleva teose kandvaks jõuks.

Alleks Kütt “Jääminek”, 1981

Akvatinta, raamitud. Mõõdud: plm 27,5 x 31,5 cm, koos raamiga 57,5 x 59,5 cm. Eesti graafik Alleks (Allex) Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud. Kütt katsetas väga erinevate tehnikatega, sh akvatinta, mis võimaldas kevadisele jääminemise ajale eriliselt värske hallikas-sinise tooni anda.

Alleks Kütt “Tallinna sadam”, 1959

MÜÜDUD Ofort. Raamitud. Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud. Kütt katsetas väga erinevate tehnikatega ning oma loomingus armastas kujutada tööstusmotiive, sporti, maastikke, kalureid. Tallinna Sadama oli üks kohtadest, kus valmisid tema tuntuimad teosed, sest just see oli koht, kus kunstnik sai kujutada inimest urbaniseerunud keskkonnas.

Ott Kangilaski “Igand”, 1958

800
MÜÜDUD Ofort. Lehe kujul. Soovi korral saame aidata valida ka raami. Mõõdud: lm 58,1 x 43,4 cm All vasakul: Igand (ofort) e. "Tooge saag". All paremal: Ott Kangilaski Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski (1911-1975) looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Osati leidis ta just sealt inspiratsiooni oma 1950. aastate teisel poolel valminud lõbusate kompositsioonide jaoks, kuhu kuulub ka lustlik sügavtrükitehnikas "Igand"