Näitan kõiki 4 tulemust

Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998

5 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 120 cm All paremal: sir Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998 1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).

Aleksei Viilup “Istuv akt”, 1959

680
Õli puitplaadil. Raamitud. Mõõdud: 49 x 34 cm. Aleksei Viilup sündis ja kasvas üles Valgas, kuid suundus täiskasvanuna Tallinnasse ning lõpetas Jaani Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti kooli koos teiste tunnustatud kunstnike nagu Evald Okase ja Oskar Raunamiga. Lisaks portree- ja dekoratiivmaalidele kujundas Viilup ka suurüritusi, näiteks laulupidusid ja rongkäike. Ka sõja ajal esines ta kunstinäitustel ning sai eriti kiita oma naisaktide eest ning ära mainiti tema hea vormi- ning värvitunnetus.

Olev Soans “Kopli”, 1962-1963

MÜÜDUD Pehmelakk, paber. Soovi korral aitame hea meelega kaasa ka raami valimisel. Mõõdud: pildiväli 16 x 26 cm, lm 37 x 54,5 cm. Olev Soans (1925-1995) oli eesti graafik ja pedagoog, kelle loomingus oli oluline koht selle kultuuriajaloolisel väärtusel. Käesoleva teose alläärde on lisaselgituseks kirjutatud: Вечер на строительной площадке (õhtu ehitusplatsil).

Olev Soans “Eesti koorilaulu arengulugu”, 1988

MÜÜDUD Olev Soans armastas ühendada kunsti ja teadust ning nii on ta käesoleval teosel kirja pannud Eesti koorilaulu arenguloo, millesse süvenemine annab põhjaliku ülevaate meie rahvuse jaoks nii olulise elemendi ajaloost.