Arukülast pärit maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Nii oskas ta märgata tuult selle paituse ning okste liikumise järgi ning kandis kogemuse otse paberile.
Jegorovi maastikes on alati tunda inimese lähedust, olgu selleks siis jäljed lumel, kaugusest paistev korstnasuits või korrektselt laotud palgivirn. “Talvemaastikus jõega” on neid märke mitmeid ning külmumata jõe kaldal olev roheliste aknaluukidega maja viib mõttele, et teose võis tellida selle maja omanik. Ahtraid kaski ning ümaraid pinnavorme vaadeldes viib mõte paratamatult lõunasse, kas Põlva- või Petserimaale, aga võib olla ka teispool piiri.
Maal on teostatud hoolikalt ning tähelepanu väärib puudeviimistlus, mille oksad justkui tahaks külma käes õrnusest kildudeks krõbiseda. Meisterlikult on Jegorov siin lahendanud ka klaasjalt peegeldava veesilma ning maastikule sügavuse andmise, mille lõpp hajub silmapiiri.
E-pood
Näitan kõiki 2 tulemust
Aleksei Viilup “Istuv akt”, 1959
Õli puitplaadil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 34 cm.
Aleksei Viilup sündis ja kasvas üles Valgas, kuid suundus täiskasvanuna Tallinnasse ning lõpetas Jaani Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti kooli koos teiste tunnustatud kunstnike nagu Evald Okase ja Oskar Raunamiga.
Lisaks portree- ja dekoratiivmaalidele kujundas Viilup ka suurüritusi, näiteks laulupidusid ja rongkäike. Ka sõja ajal esines ta kunstinäitustel ning sai eriti kiita oma naisaktide eest ning ära mainiti tema hea vormi- ning värvitunnetus.