1944. aastal venelaste okupatsiooni eest Rootsi põgenenud Aleksander Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Kaardimängijad” aastast 1954 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu seltskondlikule mängule, selle meelelahutuslikkusele ja esitab vaatajale tüüpide galerii, kelle vaatamine garanteerib alati hea tuju!
E-pood
Näitan kõiki 4 tulemust
Aleksander Ristmägi (Eisvald) “Kaardimängijad”, 1954
Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm
Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale.
1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri.
Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.
Kaarel Liimand “Kaks istuvat akti”, 1932-1933
Tint, sulg, paber. Raamitud.
Lm 36,7 x 23 cm
Kaarel Liimandi tähelepanu teoseid luues oli eelkõige komponentidel, kuid sama tähtsaks pidas ta koloriiti. Käesolev teos on üks Liimandi must-valgeid krokiisid „Pallases“ õppimise ajast, võimalik, et abikaasa Aino Bachi kogust. Kompositsiooniliselt on tegu ühe tema paeluvaima tööga selles žanris. Voolavad jooned lisavad hoolimata istuvast asendist teosele liikuvust ja tekib tunne nagu hakkaks üks modellidest kohe asendit vahetama.
Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 62 x 51 cm
Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga.
Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega.
Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.