Näitan kõiki 4 tulemust

Viktor Turp “Lahemaa”, 1973

1 000
Tempera kartongil. Raamitud. Mõõdud: 34,5 x 49 cm Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Põhja-Eesti rannik võlus Turpi juba õpingute ajal Rakvere Õpetajate Seminaris ning Lahemaal on valminud ka käesolev teos. See romantilis-nostalgiline talumaastik õuel siblivate kanade ja kaevu juures askeldava perenaisega on maalitud õrna, kohati peaaegu läbipaistva temperakihiga, mis annab teosele sooja ning koduse alatooni, mis lausa kutsub õuele sisse astuma.

Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad

1 850
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm. All vasakul: H. LEPIK Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA? 1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.

Aleksander Ristmägi (Eisvald) “Kaardimängijad”, 1954

950
Puugravüür paberil. Raamitud. Mõõdud: km 28,5 x 40 cm, raamiga 52 x 62 cm. All vasakul: trägravyr All paremal: A.Ristimägi PS! Teose üleval servas on üksikud murdetriibud.
1944. aastal venelaste okupatsiooni eest Rootsi põgenenud Aleksander Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Kaardimängijad” aastast 1954 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu seltskondlikule mängule, selle meelelahutuslikkusele ja esitab vaatajale tüüpide galerii, kelle vaatamine garanteerib alati hea tuju!

Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad

1 650
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm. All vasakul: H. LEPIK Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks. Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.