Aleksander Remmel (1898-1982) lõpetas 1917 Rakvere Õpetajate Seminari ning õppis kunstikoolis Pallas 1920-1923, mille lõpetas joonistusõpetaja kutsega. 12 aastat hiljem astus Remmel uuesti Pallasesse maali erialale, mille omakorda lõpetas 1937 Ado Vabbe käe all.
1951-1962 oli Remmel Tartu Kunstikooli direktor, peale mida suundus 15 aastaks ENSV Haridusministeeriumi kunstikasvatuse komisjoni esimehe ametikohale. Remmel oli ka paljude kunstiõpikute ja üldhariduskoolide kunstiõpetuse programmide koostaja. Tema kirglik armastus maalimise vastu kestis kogu elu.
Aleksander Remmel oli klassikalise pallasliku koolkonna esindaja. Käesolev maal “Akt külgvaates” aastast 1949 on maalitud vaatamata karmile ajale eht pallaslikus stiilis ja koloriidis.
E-pood
Näitan kõiki 3 tulemust
Viktor Turp “Lahemaa”, 1973
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 34,5 x 49 cm
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad.
Põhja-Eesti rannik võlus Turpi juba õpingute ajal Rakvere Õpetajate Seminaris ning Lahemaal on valminud ka käesolev teos. See romantilis-nostalgiline talumaastik õuel siblivate kanade ja kaevu juures askeldava perenaisega on maalitud õrna, kohati peaaegu läbipaistva temperakihiga, mis annab teosele sooja ning koduse alatooni, mis lausa kutsub õuele sisse astuma.
Natalie Mei “Tehas“, 1973
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: ava 32,5 x 23,5 cm. Raamiga: 51,9 x 41,9 cm.
Natalie Mei sai esmase kunstihariduse Peterburis, seejärel Nikolai Triigi käe all ning 1924. aastal lõpetas ainsa naisena Pallase koos Eduard Wiiralti, Kuno Veeberi ja Ferdi Sannamehega. Peale seda end Euroopas täiendanud naise akvarellide omapärasest stiilist vaimustus Ants Lauter, kes kutsus ta Estoniasse tööle. Meist sai esimene kostüümikujundusele pühendunud eesti teatrikunstnik, kes paralleelselt jätkas enda tõestamist tugeva maalikunstnikuna.