Peale kogu Eesti kunstielu karmilt akadeemilise kuiva realismi raamidesse surunud stalinismi olid 1950. aastate teine pool Avo Keerendi (1920-2012) jaoks uus loomingulise vabaduse periood. Keerendist kujuneb kiiresti omanäoline lüürilise meeleoluga graafika looja, sagedasteks motiivideks figuraalkompositsioon ja maastik.
Erakordselt võluv on 1956. aastal valminud meisterlik linoollõige “Pajude all”, mis peab motiivina dialoogi nii 17. sajandi hollandi külapiltide kui 1930. aastate eesti graafikaga. Tegevuspaik – vana eesti taluõu, hoone ilmselt 19. sajandist – ei jäta kahtlust kunstniku soovis avaldada austust kodumaa taluatmosfäärile, kodanliku aja talumajapidamisele, kodutundele kui sellisele (samal ajal on talurahvas aetud vägivaldselt tööle kollektiivmajandistesse ja üksiktalud ametlikult põlu all).
Kuigi kompositsiooni keskmes on võimsa ladvaga paju, mis kaardub üle vana talumaja, elustavad teost stafaažina väiksed inimkujud, samuti rangidega hobused – küla põhiline liiklus- ja töövahend.
E-pood
Näitan kõiki 12 tulemust
Aleksander Pilar “Tallinna panoraam III”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38 x 46 cm, raamiga 67,5 x 77,5 cm.
All vasakul: Pilar 87
Pöördel: TALLINNA PANORAAM III - 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1998) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Avo Keerend “Taluõu”, 1940
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 20 x 29,5 cm, raamiga 36 x 40 cm.
All paremal: Avo Keerend 1940.a.
Pöördel: Avo Keerend Taluõu, kuivnõel 1940. a 18.12.1920-5.06.2012
Avo Keerendi varajasse loomeperioodi kuuluv "Taluõu" näitab tulevase eesti tippgraafiku andekat kätt juba Kunsttööstuskoolis õppimise ajast. Tema oskus tabada kujuteldava sügavam olemus, anda edasi selle hing, on üks Keerendi tugevamaid külgi. Nii leiab vaataja end otse lugusid täis ajalooliselt taluõuelt ning suhestub selle tuule käes õõtsuvate kuuse ja krigisevate ratastega vankriga. Mida küll võib peita veel lakk, mille uksele asetatud redel nii kutsuvalt hüüab?
Aleksander Pilar “Kevadine mets”, 1958
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust).
Mõõdud: ava 50 x 41,5 cm, raamiga 70,5 x 62 cm.
All vasakul: Pilar 58
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1998) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Iris Uuk “Kõik lilled ma kingiksin Sulle”, 1993
Iris Uuk “Lilled”, 1993
Iris Uuk “Sinine ja valge”
Aleksander Pilar “Udune rannik”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 44 x 53,5 cm, raamiga 60 x 68 cm.
All vasakul: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1998) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
"Udune rannik" kannab endas vaikselt ärkava varahommikuse Eestimaa hingust. Pilar on meisterlikult edasi andnud õrnalt kallast paitava uduloori, nostalgilise meenutuse, mille rahustava emotsiooni tunneb ära iga ranniku ääres kasvanud kunstisõber.
Aleksander Pilar “Merevaade”, 1984
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 49,5 x 55,5 cm, raamiga 64,5 x 69,5 cm.
All vasakul: Pilar 84
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1998) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Avo Keerend “Teisenevad vormid I”, 1988
MÜÜDUD
Värviline kõrgtrükk. Raamimata.
Mõõdud: plaadimõõt 47 x 42 cm, lehemõõt 75,5 x 56,5 cm.
Avo Keerend (1920-2012) oli andekas eesti graafik, kes ühena esimestest Eestis alustas abstraktsete geomeetriliste vormide kasutamist oma loomingus. Teda on lisaks mitmetele muudele tunnustustele autasustatud ka näiteks Wiiralti auhinna ja Kristjan Raua preemiaga.