Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
„Hommik äärelinna toidubaaris“ on tema meeleolukamaid varaseid töid, mis oma humoorikuses meenutab elavalt 1920. aastate uusasjalikkust, aga haakub ka Richard Kaljo žanriliste gravüüridega. Teos viib meid otse 1960-ndate aastate argipäeva, mil leti taga nobedalt toimetav Leili külastajaile koos hommikukohviga põnevamaid linnauudiseid serveerib. Kaalud on sätitud, püsiklientidele ennelõunane õlu kruusi kallatud ning naabrimaja kõuts lastelt viineritükke noolimas. Arrak on põnevate lugudega täitnud teose iga nurga, andes meisterlikult edasi äärelinna lokaali pidevalt sumiseva mesilaspesa olemuse. Teos on reprodutseeritud 1966. aasta „Kunsti“ kolmandas numbris.
E-pood
Näitan kõiki 35 tulemust
Peeter Must “Tüdruk pargis / The girl in the park”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm.
All: Must 2023
Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Peeter Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Tema isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud maal "Tüdruk pargis" on dialoogis prantslasest maalikunstniku Berthe Morisot´kuulsa teosega "Noor tüdruk pargis". Ometigi on Musta nägemus teemast hoopis teistlaadne ning rõhub eelkõige modelli olemusele endale.
Peeter Must “Päikesekiir / Sunshine”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil peab kunstnik dialoogi kuulsate prantsuse impressionistidega. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab, et Must "tõukleb bulvarite inimmeres, kuid teda ei tõmba turistlikud vaatamisväärsused. /.../ Musta huvitab hoopis muu –inimesed – nii turistid kui kohalikud. Nende ilmed, body language, žestid, suhtlusrituaalid inspireerivad kunstnikku defineerima oma Pariisi – see on justkui lõõgastavaid hetki ja hetkelist muretust pakkuv idülliline keskkond".
Peeter Must “Selles on küsimus / That is the question”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (22.02-16.03 Allee galeriis, kuraator Harry Liivrand) eksponeeritud teos vaatleb maailma kunstimekat uue pilguga. Need on lood inimestest, suhetest, maailmavaatest läbi Mustale omase eksperimentaalsete värvilahenduste.
Peeter Must “Kuninglik / The royal”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Musta näitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (Allee galeriis 22.02-16.03.24) eksponeeritud teosel "Kuninglik" loob prantsuspäraselt pügatud lopsakas puu silmatorkava keskse motiivi. Seda ümbritsevad inimesed istuvad lähestikku, ent on ometigi igaüks enda maailmas - võõrad ja tuttavad ühe korraga.
Henno Arrak “Kalavõrgud”, 1968
Linool paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 39,5 x 49 cm, raamiga 61,5 x 69,5 cm.
All vasakul: Kalavõrgud: Linool, 25/25
All paremal: HArrak 1968
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Henno Arrak “Aiapidu”, 1971
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 33,5 x 39,2 cm, raamiga 57,5 x 61,5 cm.
All vasakul: Aiapidu. Ofort. 16/25 III
All paremal: HArrak 1971
Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976).
Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.
Alar Pääro “Matsalu laht”, 2003
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 78,4 x 100 cm
Alar Pääro teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks.
Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda.
Alar Pääro “Põhjamaa metsad”, 2003
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 79,7 x 100,3 cm
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.
Peeter Must “Äärel”, 2022
Õli lõuendil. Raamitud.
120 x 100 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand). Ühtlasi on tegu näituse reklaamplakati peapildiga.
Alar Pääro “Yin Yang”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 85,5 x 85,5 cm.
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Teosega tutvumiseks palun andke märku ning toimetame selle laost hea meelega galeriisse.
Peeter Must “Luxembourgi aed / Luxembourg garden”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Musta Allee galeriis toimunud isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud teos "Luxembourgi aed" annab edasi hetke Pariisi ühe kuulsaima pargi suvisest päevast aastal 2023.
Henno Arrak “Akt draperiiga”, 1969
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 30,5 cm, raamitud 44,5 x 47,5 cm.
All vasakul: Akt draperiiga 86/100
All paremal: HArrak 1969
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Peeter Must “Podcast”, 2024
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2024
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil "Podcast" on kunstnik jälginud suvises Pariisis pargipingile istunud naisterahvast. Süvenenud ilmel podcasti kuulav modell on korraga nii kohal kui ära, ära teises, uute teadmiste maailmas, ent ometigi siin, Prantsusmaa pealinna ühes kuulsaimas pargis, just siin ja praegu.
Peeter Must “Vaade Eiffelile / View of the Eiffel Tower”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.
Teosel "Vaade Eiffelile" on viitest Pariisi ühele suurimale vaatamisväärsusele hoolimata kunstnik kuulsat torni kujutanud vaid vilksamisi. Pigem huvitavad teda seda ümbritsevad inimesed, nende žestid ja emotsioonid - just need oli Musta peamiseks inspiratsiooniallikaks näitust "Jalutuskäigud Pariisis" luues. Eelmainitud näitusel oli eksponeeritud ka käesolev teos (Allee galeriis, veebruar-märts 2024, kuraator Harry Liivrand).
Peeter Must “Pühapäev”, 2021
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 70 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Alar Pääro “Põhjamaa mäed”, 2003
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 78 x 100 cm
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.
Peeter Must “Kõhklus”, 2022
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 120 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Peeter Must “Kõrgrõhkkond”, 2019
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
100 x 120 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Peeter Must “Neljas lugu”, 2021
MÜÜDUD
Õli lõuendil, raamitud.
Mõõdud: 70 x70 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Henno Arrak “Suvepäev”, 1972
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: Plm 37 x 29,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Alar Pääro “Notre Dame”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 45,5 x 50,5 cm
Alar Pääro (s 1958) tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest poppi tegi ning Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Alar Pääro “Arc de Triomphe”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 45,5 x 50,5 cm
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid. Lemmikvärviks on pruun, millest Pääro oskab välja võluda selle kõige peidetumad alatoonid.
Alar Pääro “Moulin Rouge”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40,4 x 50,2 cm
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest otse Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Peeter Must “Tiigitrepp”, 2022
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand). Ühtlasi on tegu näituse reklaamplakati peapildiga.
Henno Arrak “Aiapidu”, 1971
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: 44,7 x 52 cm
Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976).
Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.
