Eesti kunsti ühe suurkuju ja Pallase asutajaliikme, Ado Vabbe (1892-1961) käe all on kujunenud terve plejaad andekaid kunstnikke: Karl Pärsimägi, Endel Kõks, Elmar Kits jpt. End erinevates Euroopa kunsti südametes koolitanud Vabbe tõi kodumaale kaasa uusi tehnikaid, ideid ja suundi.
Vabbel on palju väikevisandeid naistest kõikvõimalikes olukordades, ent 1950. aastatest pärineb rohkem ka suuremaid figuurietüüde. Tiiu Talvistu tõstis 2020. aastal ilmunud monograafias põhjendatult esile erootilise teema tema loomingus, mille alla mahuks ka käesolev, varem kunstniku pojale, Paul Vabbele, kuulunud joonistus. Enamus tema naisakte on kujutatud lopsakate vormidega, mille maaliliselt annab eriti hästi välja tuua just söe hele-tumedusega mängimine.
E-pood
Näitan kõiki 6 tulemust
Viktor Turp “Lahemaa”, 1973
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 34,5 x 49 cm
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad.
Põhja-Eesti rannik võlus Turpi juba õpingute ajal Rakvere Õpetajate Seminaris ning Lahemaal on valminud ka käesolev teos. See romantilis-nostalgiline talumaastik õuel siblivate kanade ja kaevu juures askeldava perenaisega on maalitud õrna, kohati peaaegu läbipaistva temperakihiga, mis annab teosele sooja ning koduse alatooni, mis lausa kutsub õuele sisse astuma.
Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA?
1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.
Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.