Eesti kunsti ühe suurkuju ja Pallase asutajaliikme, Ado Vabbe (1892-1961) käe all on kujunenud terve plejaad andekaid kunstnikke: Karl Pärsimägi, Endel Kõks, Elmar Kits jpt. End erinevates Euroopa kunsti südametes koolitanud Vabbe tõi kodumaale kaasa uusi tehnikaid, ideid ja suundi.
Vabbel on palju väikevisandeid naistest kõikvõimalikes olukordades, ent 1950. aastatest pärineb rohkem ka suuremaid figuurietüüde. Tiiu Talvistu tõstis 2020. aastal ilmunud monograafias põhjendatult esile erootilise teema tema loomingus, mille alla mahuks ka käesolev, varem kunstniku pojale, Paul Vabbele, kuulunud joonistus. Enamus tema naisakte on kujutatud lopsakate vormidega, mille maaliliselt annab eriti hästi välja tuua just söe hele-tumedusega mängimine.
E-pood
Näitan kõiki 7 tulemust
Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 46,5 x 48 cm.
All vasakul: "Utria rand" (ofort)
All paremal: Ott Kangilaski 1948
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid. Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.
Ott Kangilaski “Tütarlaps ja meri”, 1970
MÜÜDUD
Söövitus paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust).
Mõõdud: plm 36,5 x 22,5 cm, raamiga 57 x 40 cm.
All vasakul: Tütarlaps ja meri (söövitus)
All paremal: Ott Kangilaski 70
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Müstika ja muinasjutulisus, inimese looduse osaks olemine, on ka käesoleva teose kandvaks jõuks.
Ado Vabbe “Naisakt maoga”, 1950ndad
Aleksander Remmel “Akt külgvaates”, 1949
MÜÜDUD
Õli, kartong. 1949. All paremal: Remmel 49. Raamitud.
Mõõdud 91,5 x 64,5 cm
Aleksander Remmel (1898-1982) lõpetas 1917 Rakvere Õpetajate Seminari ning õppis kunstikoolis Pallas 1920-1923, mille lõpetas joonistusõpetaja kutsega. 12 aastat hiljem astus Remmel uuesti Pallasesse maali erialale, mille omakorda lõpetas 1937 Ado Vabbe käe all.
1951-1962 oli Remmel Tartu Kunstikooli direktor, peale mida suundus 15 aastaks ENSV Haridusministeeriumi kunstikasvatuse komisjoni esimehe ametikohale. Remmel oli ka paljude kunstiõpikute ja üldhariduskoolide kunstiõpetuse programmide koostaja. Tema kirglik armastus maalimise vastu kestis kogu elu.
Aleksander Remmel oli klassikalise pallasliku koolkonna esindaja. Käesolev maal “Akt külgvaates” aastast 1949 on maalitud vaatamata karmile ajale eht pallaslikus stiilis ja koloriidis.
Ott Kangilaski “Igand”, 1958
MÜÜDUD
Ofort. Lehe kujul. Soovi korral saame aidata valida ka raami.
Mõõdud: lm 58,1 x 43,4 cm
All vasakul: Igand (ofort) e. "Tooge saag". All paremal: Ott Kangilaski
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski (1911-1975) looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Osati leidis ta just sealt inspiratsiooni oma 1950. aastate teisel poolel valminud lõbusate kompositsioonide jaoks, kuhu kuulub ka lustlik sügavtrükitehnikas "Igand"