Näitan kõiki 7 tulemust

Ado Vabbe “Kolm naist”

700
Pliiatsijoonistus paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 18,5 x 11,5 cm, raamiga 48 x 41 cm.

Ado Vabbe “Mees ja naine”

700
Pliiatsijoonistus paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 13,5 x 11,5 cm, raamiga 43 x 41 cm.  

Epp Maria Kokamägi “Naudi päeva”, 2005

2 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 90 x 90 cm, koos raamiga 108 x 108 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.

Epp Maria Kokamägi paarismaal “Tüdruk vesiroosidega” I ja II, 2000

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 39 x 28,5 cm, raamiga 53,5 x 43,5 cm. Kunstnike perekonnas sündinud Epp Maria Kokamäe maalidel kohtame sageli ingellikke naisi, nii ka teoses "Tüdruk vesiroosidega", mis koosneb kahest, üht ja sama lugu jutustavast paarismaalist.

Ado Vabbe “Naisakt maoga”, 1950ndad

MÜÜDUD

Süsi, paber. 1950ndad. Raamitud. Töö tagaküljel all pliiatsiga Tartu Kunstimuuseumi deposiidikogu number: TKM aj 76/49 - 1961. Mõõdud 46 x 30 cm

Eesti kunsti ühe suurkuju ja Pallase asutajaliikme, Ado Vabbe (1892-1961) käe all on kujunenud terve plejaad andekaid kunstnikke: Karl Pärsimägi, Endel Kõks, Elmar Kits jpt. End erinevates Euroopa kunsti südametes koolitanud Vabbe tõi kodumaale kaasa uusi tehnikaid, ideid ja suundi. Vabbel on palju väikevisandeid naistest kõikvõimalikes olukordades, ent 1950. aastatest pärineb rohkem ka suuremaid figuurietüüde. Tiiu Talvistu tõstis 2020. aastal ilmunud monograafias põhjendatult esile erootilise teema tema loomingus, mille alla mahuks ka käesolev, varem kunstniku pojale, Paul Vabbele, kuulunud joonistus. Enamus tema naisakte on kujutatud lopsakate vormidega, mille maaliliselt annab eriti hästi välja tuua just söe hele-tumedusega mängimine.

Epp Maria Kokamägi “Rita”, 1989.

MÜÜDUD Õli lõuendil. 50 x 100 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes. Teost ehib abikaasa Jaak Arro tehtud raam.

Aleksander Remmel “Akt külgvaates”, 1949

MÜÜDUD

Õli, kartong. 1949. All paremal: Remmel 49. Raamitud.

Mõõdud 91,5 x 64,5 cm
Aleksander Remmel (1898-1982) lõpetas 1917 Rakvere Õpetajate Seminari ning õppis kunstikoolis Pallas 1920-1923, mille lõpetas joonistusõpetaja kutsega. 12 aastat hiljem astus Remmel uuesti Pallasesse maali erialale, mille omakorda lõpetas 1937 Ado Vabbe käe all. 1951-1962 oli Remmel Tartu Kunstikooli direktor, peale mida suundus 15 aastaks ENSV Haridusministeeriumi kunstikasvatuse komisjoni esimehe ametikohale. Remmel oli ka paljude kunstiõpikute ja üldhariduskoolide kunstiõpetuse programmide koostaja. Tema kirglik armastus maalimise vastu kestis kogu elu. Aleksander Remmel oli klassikalise pallasliku koolkonna esindaja. Käesolev maal “Akt külgvaates” aastast 1949 on maalitud vaatamata karmile ajale eht pallaslikus stiilis ja koloriidis.