Näitan kõiki 12 tulemust

Ermi Littover “Harku järvel”, 1960

450
Süsi, värviline kriit paberil. Mõõdud: 35,5 x 53 cm, raamiga 54 x 69 cm. All paremal: Littover 08.60 Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Ermi Littover (1921-2015)  oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri. Tema omapärase stiiliga, helge teos “Häädemeeste maastik kirikuga” esindab hästi kunstnikule omast päikesest kantud koloriiti. Juba lapsena end andeka joonistajana tõestanud Littover pidi aga majandusliku olukorra tõttu oma kunstihariduse saamise edasi lükkama täiskasvanuikka, mil täiendas ennast Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kursustel.

Käesolev teos kujutab endast Tallinna lähedal asuva Harku järve äärest õhtutundi aastal 1960. Meisterlikult on kunstnik edasi andnud tulede peegelduse veel ja neid ainiti imetlevad inimfiguurid.

Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Ado Lill “Näod”, 1991

600
Ofort, akvatinta paberil. Mõõdud: plm 15,5 x 11,4 cm All: "Näod" ofort, akvatinta 18/33 ALill 91 Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Ado Lill “Abstraktne”, 1994

5 200
Akrüül lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 100 x 85 cm. Pöördel: abstraktne maal, 1994 akrüül, lõuend Ado Lill, Tallinn Abstraktsionismi järjekindlalt viljelenud klassikust Ado Lillest (1932-2018) kujunes 1980. aastateks eesti juhtiv abstraktne ekspressionist, kelle tunnustuste pagasisse kuulub muuhulgas väärikas Kristjan Raua preemia tema 1994. aasta isikunäituse eest Eesti Kunstimuuseumis. Just samal perioodil valminud kaunis töös ühendab Lill orgaaniliselt action painting´u ja kujutava elemendi, mis tuletab kaudselt meelde hieroglüüfe või kirjaridu nagu kalligraafilises maalikunstis. Sisemisi vorme asendab arabesklikult kirev ja kirglikult hõõguv, vaheldumisi laseerivalt ja pastoosselt maalitud värvipind, mis on kujunenud segamatutest värvidest. Tänu akrüülivärvi omadustele näeb Lille maal justkui äsja ateljeest väljununa.

Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970

2 800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 73 x 100 cm 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri. Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe. Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.

Ado Lill “Uni”, 2015

500
Söejoonistus. Raamitud. Mõõdud: Lm 56 x 58,5 cm All vasakul: ALill 2015 Ado Lille (1932-2018) erootiline kunst liikus Nõukogude režiimi tingimustes pikki aastaid põrandaaluse kaubana vabamasse Läände, mistõttu sai temast paradoksaalsel kombel toona suurem kuulsus välismaal kui koduses Eestis. Kunstniku autoritehnikas, erinevates teesortides leotatud joonistuses “Uni” on erootiline pool pigem looritatud ning põhitähelepanu on pööratud unenäomaailmale. Pehmel padjal puhkehetke vajunud modelli isik on jäänud anonüümseks ning on sarnaselt kehakumerustele edasi antud vaid teega hägustatud kontuurjoonte ja kerge varjutusega. Lill kuulus Eesti Kunstnike Liitu ning tema teoseid on mitmetes muuseumides ja erakogudes üle maailma.

Efraim Allsalu “Akt vaasiga”, 1995

2 100
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 58 x 53,5 cm All paremal: EAllsalu 95 Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal kiitusega lõpetanud kunstnik armastas aktimaali žanri ja siinne teos 1990. aastatest on tema stiili iseloomulik näide. Kergelt unenäolisena mõjuval naisekujutisel keskendub pilk modelli näole ja punastele huultele, mis teose kompositsioonis erootilist laengut väljendab. Kaunist figuuri ümbritsev värviväli on justkui pastelsetes toonides abstraktne maal, harmoniseerudes ookrivärvis naisekehaga. Allsalu katsetusaltile loojanatuurile kohaselt on ta maalimiseks kasutanud masoniidi karedamat poolt, mis oma poorse struktuuriga tekitab põnevaid uusi mustreid ning võimendab veelgi teosest saadavat emotsiooni.

Ermi Littover “Rapla vaade kirikuga”, 1989

650
Õli papil, raamitud. Mõõdud: 48 x 53,5 cm. All vasakul: LITTOVER. 89. Pöördel: Rapla vaade kirikuga õli, papp, 1989 48 x 53,5

Ermi Littover (1921-2015)  oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri.

Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Ado Lill “Lamav akt”, 2015

900
Autoritehnika. Raamitud. Mõõdud: Lm 67,5 x 84,5 cm All vasakul: ALill 2015 Ado Lille (1932-2018) erootiline kunst liikus Nõukogude režiimi tingimustes pikki aastaid põrandaaluse kaubana vabamasse Läände, mistõttu sai temast paradoksaalsel kombel suurem kuulsus välismaal kui koduses Eestis. 1980. aastatel eksponeeriti Lille graafikat Nõukogude dissidentliku kunsti näitustel välismaal ning juba mõned aastad hiljem pälvis ta auhinna Baltimaade maalitriennaalil Leedus. Tänaseks päevaks on kunstnik saavutanud hinnatud kunstiklassiku staatuse ka kodumaal ning järjest enam otsitakse taga nii tema maale, graafikat kui joonistusi. Kunstnik töötas välja oma autoritehnika leotades kriidiga joonistatud teoseid erinevates teesortides, lisades sellega teostele sügavust ja müstikat. Üheti on see austusavaldus modellidele, kelle täpne isik jääb avameelseis aktides varjatuks ning on sarnaselt kehakumerustele edasi antud vaid teega hägustatud kontuurjoonte ja kerge varjutusega. Lill kuulus Eesti Kunstnike Liitu ning tema teoseid on mitmetes muuseumides ja erakogudes üle maailma.

Ado Lill “Saarel III”, 1990

MÜÜDUD Värviline akvatinta. Raamitud, UV-kaitsega muuseumiklaas. Mõõdud: 17 x 22 cm, koos raamiga 43 x 46,5 cm. Räpinast pärit Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt. Nõukogude Eestis keelatud erootilisele kunstile ostjaskonna leidmiseks tuli kunstnikul seetõttu oma teoseid salaja piiri taha toimetada, kus neid väga oodati. Nii kujunes omamoodi paradoksaalne olukord, kus kunstnik oli tuntum välismaal kui kodus.

Ado Lill “Üks on kindel”, 1988

Ofort, akvatinta. Raamitud, UV-kaitsega muuseumiklaas. Mõõdud: 16,5 x 21 cm, koos raamiga 43 x 46 cm. Räpinast pärit Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt. Nõukogude Eestis keelatud erootilisele kunstile ostjaskonna leidmiseks tuli kunstnikul seetõttu oma teoseid salaja piiri taha toimetada, kus neid väga oodati.

Ado Lill “Nägu”, 1989

MÜÜDUD Ofort, akvatinta. Raamitud, muuseumiklaas. Mõõdud: ava 16 x 11 cm. Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.

Ermi Littover “Häädemeeste maastik kirikuga”, 1972

550
MÜÜDUD Õli kartongil. Mõõdud: 48,7 x 68,3 cm. Raamitud.

Ermi Littover (1921-2015)  oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri. Tema omapärase stiiliga, helge teos "Häädemeeste maastik kirikuga" esindab hästi kunstnikule omast päikesest kantud koloriiti. Juba lapsena end andeka joonistajana tõestanud Littover pidi aga majandusliku olukorra tõttu oma kunstihariduse saamise edasi lükkama täiskasvanuikka, mil täiendas ennast Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kursustel.

Teosega saab tutvuda Allee galeriis.