Juba noorena sügavalt kunstiarmastust näidanud Andrei Jegorovi maalilt õhkub karget talveõhku ja madalalt käiva päikese sära. "Lumes sahiseva reega" on teos, mis paneb vaataja kõrvus kajama mööda külateed sõitva hoburakendi sahiseva heli.
Segatehnika
Showing all 42 results
Mall Nukke “Kadunud Atlantis I”, 2025
Õli, akrüül, kollaaž, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: 50 x 150 cm.
Õli, akrüül, kollaaž, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: 50 x 150 cm.
Mall Nukke isikunäitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos "Kadunud Atlantis I" tegeleb müütilise riigi interpreteerimisega tänapäeva kontekstis. Legendi järgi olevat tegu olnud võimsa ja rikka riigiga eeldatavalt kas Vahemerel, India või Atlandi ookeanis. Samuti vaieldakse selle eksisteerimise aja osas, mis annab aga kunstnikele ja kirjanikele võimaluse luua enda maailmu kadunud Atlantisest.
Nukke versioon kannab endas puhast kulda, sooja purpurpunast ning sügavatoonilist merevett. Leiame teoselt ka kunstniku lemmiktehnika kollaaži, millesse Nukke on peitnud tõelisi Atlantise aardeid.
Mall Nukke “Keha-mängud VI”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Allee galerii näitusel "Illusioonide aeg" (4.-29.03.2025) eksponeeritud tondoformaadis teos ühendab klassikalise õlimaali ja kollaažtehnika. Nii esindab see korraga nii kunstniku suurepärast anatoomiatundmist ja joonistusoskust kui ka tema teravat pilku meid kõiki ümbritsevatele esemetele. Paigutades ühele teosele nii juhtmekimbu kui rahakupüürid, mängib Nukke argiesemete ilusa poolega ning tõestab veenvalt, et kõige ilusam nende keskel on siiski looduse poolt loodud inimkeha ise.
Mall Nukke “Kadunud Atlantis II”, 2025
Õli, akrüül, kollaaž, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: 50 x 150 cm.
Mall Nukke isikunäitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos "Kadunud Atlantis II" tegeleb müütilise riigi interpreteerimisega tänapäeva kontekstis. Legendi järgi olevat tegu olnud võimsa ja rikka riigiga eeldatavalt kas Vahemerel, India või Atlandi ookeanis. Samuti vaieldakse selle eksisteerimise aja osas, mis annab aga kunstnikele ja kirjanikele võimaluse luua enda maailmu kadunud Atlantisest.
Nukke versioon kannab endas puhast kulda, sooja pruuni ning sügavatoonilist merevett. Leiame teoselt ka kunstniku lemmiktehnika kollaaži, millesse Nukke on salaja peitnud nii inimesi kui võimsaid loomi. Tõeline avastuste mängumaa nagu üks kadunud linn olema peabki!
Mall Nukke “Keha-mängud VIII”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: “Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist.” Tuues teosele nii inimkeha oma naturaalsuses ja kompaktses ilus, muutub maailma virrvarr vaid taustaks, mille Nukke efektselt soojade toonidega üle maalib.
Mall Nukke “Keha-mängud III”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist." Suurepärase joonistusandega Nukke toob mahedas valguses kümbleva inimkeha väärikuse ja väärtuse esile oma loomulikuimas ilus.
Mall Nukke “Keha-mängud IX”, 2025
Mall Nukke “Ego II”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
"Fotolikku üksikasjalikkust ja natuuritruudust kombineerib Nukke spontaanse tilgutamisega a la Jackson Pollock, tuues kompositsiooni improvisatsioonilise, emotsionaalsema tasandi.” kirjutab teose kohta näituse kuraator Harry Liivrand.
Mall Nukke “Keha-mängud VII”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist." Tuues teosele nii inimkeha oma naturaalsuses ja kompaktses ilus, muutub maailma virrvarr vaid taustaks, mille Nukke efektselt soojade toonidega üle maalib.
Jüri Ristna “Lilled”, 2012
Õli, segatehnika vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 37,5 cm, raamiga 46 x 47,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 2012
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Ristna teostes leiduv ajatu atmosfäär, soe, justkui välisest nähtamatust jõust tulenev valgus on hästi esindatud ka käesolevas teoses. Kunstnik isegi on intervjuudes öelnud, et tunnetas oma maalidel salapärast jõudu.
Tõnis Laanemaa “Inimesed ja traktorid”, 1963
Andrei Jegorov “Kevadet oodates”, 1930ndad
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: 16,5 x 22 cm, koos raamiga 42 x 47 cm.
Arukülas sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) armastas lumiseid külateed hoburakenditega kujutada eelkõige 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Põhjaliku loojanatuurina ei suhtunud Jegorov ühtegi oma maali kergekäeliselt ning püüdis alati kompositsiooni varieerida ning leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Käesoleval teosel annab kunstnik edasi ootusrikast aega, mil pikk talv on kohe lõppemas, esimesed lombidki juba põllule tekkinud ning päikesekiiredki võtnud soojemad ja mahedamad toonid. Ülipeened, justkui vaid ühe pintslikarvaga maalitud raagus puude tipud kutsuvad vaatajat teost lähemalt vaatama ning annavad tunnistust kunstniku pühendumisest. Seljataha vaatav talumees jätab mõtetes justkui hüvasti lumerikka talvega ja nii toob Jegorov valitseva meeleolu väga nappide, ent efektsete võtetega meisterlikult esile.
Jüri Ristna “Pirnid”, 2006
Õli, segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 30 cm, raamiga 39 x 43,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 06
Viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti kunstielus omamoodi nähtuseks kujunenud Jüri Ristna (1950-2012) looming, kelle teoste paremikku otsitakse tikutulega. 1980. aastal asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima ning leidis peagi tee Võrumaale Kütiorgu Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse. Ristna tegutseski peamiselt Lõuna-Eestis ja pidas seal kunstikooli, ent ametlikult Kunstnike Liitu ei astunud.
Teosel "Pirnid" kasutab autor hõbe- ning kuldlehti, millede helkleva efekti esile toomiseks on ta pealispinna alla jääva osa eelnevalt tumedaks värvinud. Nõnda muutub teos elavaks ning muinasjutuliseks, mis viib meid justkui ajas tagasi renessansiaega.
Andrei Jegorov “Talvehärmas külatänav”, 1930ndad
Segatehnika kartongil.
Mõõdud: 25 x 35 cm, koos raamiga 32 x 41,5 cm.
Päikesekullas sillerdava lumise maastiku kujutamisel pole Andrei Jegorovile (1878-1954) eesti kunstis vastast. Külateed hoburakenditega saanil või reel armastas kunstnik kujutada eelkõige 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Põhjaliku loojanatuurina ei suhtunud Jegorov ühtegi oma maali kergekäeliselt ning püüdis alati kompositsiooni varieerida ning leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Käesoleva teose teeb eriliseks mitme eri tehnika kasutamine ning tavapärasest struktuursem kujutusviis. Esiplaanil olevate saanijälgede sügavad vaod pehmes lumes tõmbavad vaataja otse sündmuse keskmesse. Kuuleme krudiseva lume ning sõitva saani nostalgilist sahinat ning kapjade ühtlast ja kindlat kappamist. Jegorov on tabanud siin midagi nii igapäevast ning imepärast ühekorraga.
Jaan Elken “Blues/TAXI ZUM KLO”, 1996-1997
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 82 x 100 cm
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: “BLUES /TAXI ZUM KLO“ 82 x 100 cm akrüül, õli/l 1996-1997 JAAN ELKEN S.1954
Jaan Elken (s. 1954) tegi 1990. aastatel oma loomingus radikaalse kannapöörde, siirdudes hüperrealistlikust äratuntavast urbanistlikust motiivist abstraktsionismi ja keskkonna üldistavasse tõlgendusse. Elkenit hakkavad siis eriliselt köitma graffitid ning neid integreerib ta oma erksavärvilistesse abstraktsetesse kompositsioonidesse nüüd orgaaniliselt sisse, jäädvustades linnalist – ennekõike eeslinnalist ehk käesoleval juhul Lasnamäe – anarhistlikku miljööd.
Rõõmsavärviline maal “Blues Taxi zum Klo” sisaldab ka tekstilist viidet kuulsale Berliini dokumentaalfilmile “Taxi zum Klo” (1981), kusjuures sinised värvilaigud assotsieeruvad maali pealkirja kontekstis terminiga “blue movies”. Teose visuaalne kujundikeel kannab sümbolistlikku sõnumit 1990. aastate uue seksuaalmoraali tulekust Eesti ühiskonda.
Jaan Elken “1979. aasta suvi / Summer of 1979”, 2005-2022/2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 160 x 200 cm.
Üleval paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Evald Okas “Ingel küünlaga”, 1989
Agu Pilt “Valgusetooja”, 1995
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: 44,5 x 32,5 cm
All paremal: Pilt 95
Eesti kunstis erandlik looja, peamiselt üliestetiseeritud ja art deco stilistikast mõjustatud erootilisele kunstile spetsialiseerunud Agu Pilt (1951-2002), on enda loomepärandi näol jätnud kunstiajalukku võimsalt elegantseid, seksapiilsust edasi andvaid töid. “Valgusetooja” kompab ühiskonnas levivaid seksuaalseid tabusid, kuid teeb seda maitsekalt ja võltsimatult.
Küünlaga inimesteni sümboolselt vaimset valgustust toov meesakt kannab seljas vikerkaarevärvilisi inglitiibu ning katab oma keha vaid õrnalt läbipaistva salli ning kinnastega. Nii mõjub “Valgusetooja” justkui manifest seksuaalvabaduse teemale.
Maris Siimer “Alice imedeaias”, 2021
Segatehnika, akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 39,5 cm, koos raamiga 55 x 45 cm.
Maris Siimer on lõpetanud Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi kunstiõpetuse erialal ning läbinud arvukalt kursusi EKA Avatud Akadeemias keraamika, graafika ja illustratsiooni alal. Tema tööd on olnud näitustel nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. 2023. aastast kuulub Siimer Eesti Maalikunstnike Liitu.
Hugo Lepik “Delsjö järve ääres”, 1951
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 46 x 60 cm, raamiga 64 x 79 cm
All paremal: H. LEPIK 1951 DELSJÖ
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Käesolev vaade annab edasi kunstniku muljeid tema uue kodulinna Göteborgi lähedal asuvast looduskaunist maastikust.
Joann Saarniit “Sadamaromantika”, 1969
Joann Saarniit “Neli naist ja neli veskit”, 1961
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22 x 34 cm, raamiga 52 x 61,5 cm.
All vasakul: John Saarniit 61.
Aasta enne oma esimest isikunäitust Kanadas valminud Joann Saarniidu teos "Neli naist ja neli veskit" eristub pagulaskunstniku loomingus nii tehnika kui temaatika poolest. Tuntud rohkem kui õlimaalija, kelle meelismaterjaliks oli masoniit, kasutab Saarniit siin hoopis väikeformaadilist paberit ning lisab pliiatsiga joonistatud baasile akvarelli. Mida neli naist — või nunna? — Don Quijotelikus stseenis parajasti arutavad, jääb vaataja otsustada.
Jüri Marran “Meeskoor”, 1975
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 63 x 43 cm.
All vasakul: Marran 75
Tartust pärit kunstnik Jüri Marrani (1937-2021) jaoks olid muusika ja teater oluline osa tema elust. Nii oli ta 2009. aastal Vanemuise etendust “Manon” arvustades vaimustatud, kui aktiivselt ja säravalt esines koor. Samasugust imetlust pälvivad laulvad mehed ka tema teoses “Meeskoor”, kus üldistava ning stiliseeritud ja motiivi kordusele rajaneva kujundikeelega annab ta edasi ühise meestelaulu olemuse: igaühel on siin pusles oma kindel koht.
Vägevad eesti mehed seismas mitmes reas avatud sünkjas-pruunide silmade ja suudega viib mõtterännakule ka maalikunstnik Mauri Grossi: “Meeste näod väljendamas jõudu ja veendumust on suurepäraseks tehniliseks lahenduseks, sest õhulised pinnad vahelduvad selgete piirjoontega nägudel. Teose metafüüsiline osa on mõtterännak, mis lubab pilti mõttes korrutada lõpmatuseni nii vasakule kui paremale hiiglaslikuks rahvuskooriks laulukaare all.”
Jaan Elken “Ming dynasty landscape II”, 2020/2021
Jaan Elken “Sinine laguun / Blue lagoon”, 2022/2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: 2022/24 J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "SININE LAGUUN / BLUE LAGOON" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 120 x 150 cm 2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on Islandi liustikest inspireeritud maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967
Jaan Elken “Kollane valgus / Yellow light”, 2023/2024
Rutt Tulving “Heade mõtete tuules”, 1967
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23 x 35 cm, raamiga 39,3 x 51,5 cm.
All vasakul: R. Tulving 67
Väliseesti pagulaskunstnik Rutt (ka Ruth) Tulving lahkus Eestist 1944. aastal. Emalt Hilda Mikkelsaarelt kunstigeenid saanud Tulving asus elama Kanadasse, kus jätkas enda pideva kunstialase täiendamise kõrval ka aktiivset loometegevust. Just seal kujunes temast tunnustatud lektor ja kunstipedagoog ning 1977. aastal valiti ta Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks.
Viktor Sinjukajev “Pirita“, 2004
Erich Pehap “Modell valgustitega”, 1966
Silvi Väljal “Lilled”, 1974
Segatehnika. Raamitud, muuseumiklaas.
Mõõdud: 43 x 42 cm, raamiga 73 x 69,5 cm.
All vasakul: Lilled (segatehnika), 4/25. All paremal: SVäljal 1974
Silvi Väljal (1928-2014) oli tunnustatud kunstnik, kelle raamatuillustratsioonidest tuntuim teos "Jussikese seitse sõpra" jõudis sadade tuhandete laste lugemislauale. Väljal on lõpetanud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi graafikuna ning tema loomingut inspireeris loodus oma muinasjutulisuse ning lõputute variatsioonidega.
Maris Siimer “Saana. Salamaailm”, 2022
Segatehnika, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 100 x 100 cm.
All paremal: Maris Siimer 2022
Viljandist pärit kunstnikku Maris Siimerit (s 1980) inspireerib loodus ning seda ümbritsev salapära.
Teos "Saana. Salamaailm" oli eksponeeritud tema isikunäitusel "Põhisoontes" Kondase keskuses 2023. aasta talvel ning oli ühtlasi ka näituse peapildiks. Näituse kaastekstis kirjutas Veronika Kivisilla: "Nagu loodus Põhjas, nagu sealsed rütmid ja aegruum, on see armastus vankumatu ja nii igavene, nagu miski siin ilmas üldse olla saab. See pole uitmõte või -tuju, pole tiivaripsutus, ega kerglane sädin või sädelus, vaid üksildase linnu aeglane tugev tiivalöök ja hüüd, mis kaigub veel kaua. Üksildase hüüuks see aga ei jää – sealsed algelemendid kajavad alati vastu. Ja nende hinged, kelle koduks on Põhi. Põhi on paik, kus pinnavirvendusigi tunnetada põhjani välja".
Maali nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee
Gea Sibola Hansen “Rukkilill”, 2018
Klaas, alabaster kips, kivi.
Mõõdud: 28 x 16 cm
All: GEA
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnikust Gea Sibola Hansenist on peale 19 aastat Rootsis elamist kujunenud üks siinseid edukamaid skulptoreid, kes võitnud mitmeid konkursse ja auhindu. Muuhulgas on just tema kavandatud Rakveres asuv silmapaistev Edith Kotka-Nymani skulptuur. Alates 2015. aastast on Sibola Hansen tegutsenud Eesti Kujurite Ühenduse esinaisena ja osalenud aktiivselt näitustel.
Teos "Rukkilill" on olnud eksponeeritud Eesti Kujurite Ühenduse 2021. aastanäitusel Tartus.
Maris Siimer “Taiga. Eluringid”, 2022
Segatehnika, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 100 x 100 cm.
All paremal: Maris Siimer 2022
Eesti Maalikunstnike Liidu liikme Maris Siimeri (s 1980) teosed on olnud eksponeeritud nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. Teda inspireerib loodus oma lõputute värvide ja müstilisusega ning väikesed tegelased Eestimaa metsadest jalutavad ringi ta teosteski.
Maali oma silmaga nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee
Erich Pehap “Vestlus”, 1966
Richard Sagrits “Akt”, 1964
Enno Hallek “Kollane kohver”, 1995-2019
Segatehnika vineeril.
Mõõdud: 106,5 x 122 cm.
Ees ülal: Enno Hallek
Pöördel all: Enno Hallek
Rohukülas sündinud ning hiljem Skandinaavia popkunsti üheks pioneeriks kujunenud Enno Hallek sai kunstihariduse Stockholmi Kunstikõrgkoolis. Tema fantaasiarikas kunst on oma olemuselt sotsiaalne ning samal ajal esteetiline – nii nagu kunstniku ühed monumentaalsemad linnaruumi teosed Stockholmi metroojaamas ja Võidukaare mosaiikidel.
Halleki jaoks on oluline kunsti portatiivsus ning maalitud vineertahvlitest teos “Kollane kohver” on sellise põhimõtte oivaline näide – selle saab riputada kas seinale, keerata selle külge üle nädala (sest ka teose teine pool on maalitud) või jalutada sellega mööda suurlinna tänavaid nagu ridiküli või seljakotiga. Nii jõuab kunst automaatselt avalikku ruumi ja estetiseerib keskkonda, pakkudes visuaalset naudingut kaaskodanikele.