Segatehnika
Kuvatakse kõik 87 tulemust
Karl Burman “Ratsuga jõe ääres”, 1949
Akvarell, guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 48 cm, raamiga 54 x 68 cm.
All paremal: Karl Burman 1949.
Karl Burman oli mitmekülgne isiksus – korraga nii tunnustatud arhitekt kui akvarellimaali suurmeister, kes pani aluse selle tehnika populaarsusele Eestis. Burmani akvarellid on hinnatud oma õhulisuse, vahetu loodustunnetuse ja meisterliku valgusekäsitluse poolest, just nagu teosel "Ratsuga jõe ääres", kus lisaks mehele ja hobusele näeme parajasti ujuma suunduvat linnupere. Tööst õhkub toonasele kunstile omast püüdu stabiilsuse ja ajatu maaelu ilu poole. See on hetkeline üleskirjutus vaikusest ja inimese ning looma vahelisest usaldusest keset suvist loodust.
Joann Saarniit “Sadamaromantika”, 1969
Segatehnika pabril. Raamitud
Mõõdud: ava 17 x 27 cm, raamiga 45 x 53 cm.
All paremal: Joann Saarniit 69 Tallinna kunsttööstuskooli vilistlane Joann Saarniit (1909-1984) tegi maalikunstnikuna Kanadas väga edukat karjääri. Ta sai kunstihariduse oma ala parimatelt meistritelt - August Jansenilt päritud värvitunnetust ning Kristjan Rauale omast jõulist ekspressiivsust on näha ka Saarniidu hilisemas loomingus, mis valmis kodumaast eemal.
Joann Saarniit “Neli naist ja neli veskit”, 1961
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22 x 34 cm, raamiga 52 x 61,5 cm.
All vasakul: John Saarniit 61.
Aasta enne oma esimest isikunäitust Kanadas valminud Joann Saarniidu teos "Neli naist ja neli veskit" eristub pagulaskunstniku loomingus nii tehnika kui temaatika poolest. Tuntud rohkem kui õlimaalija, kelle meelismaterjaliks oli masoniit, kasutab Saarniit siin hoopis väikeformaadilist paberit ning lisab pliiatsiga joonistatud baasile akvarelli. Mida neli naist — või nunna? — Don Quijotelikus stseenis parajasti arutavad, jääb vaataja otsustada.
Andrei Jegorov “Talvehärmas külatänav”, 1930ndad
Segatehnika kartongil.
Mõõdud: 25 x 35 cm, koos raamiga 32 x 41,5 cm.
Päikesekullas sillerdava lumise maastiku kujutamisel pole Andrei Jegorovile (1878-1954) eesti kunstis vastast. Külateed hoburakenditega saanil või reel armastas kunstnik kujutada eelkõige 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Põhjaliku loojanatuurina ei suhtunud Jegorov ühtegi oma maali kergekäeliselt ning püüdis alati kompositsiooni varieerida ning leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Käesoleva teose teeb eriliseks mitme eri tehnika kasutamine ning tavapärasest struktuursem kujutusviis. Esiplaanil olevate saanijälgede sügavad vaod pehmes lumes tõmbavad vaataja otse sündmuse keskmesse. Kuuleme krudiseva lume ning sõitva saani nostalgilist sahinat ning kapjade ühtlast ja kindlat kappamist. Jegorov on tabanud siin midagi nii igapäevast ning imepärast ühekorraga.
Mall Nukke “Ego II”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
"Fotolikku üksikasjalikkust ja natuuritruudust kombineerib Nukke spontaanse tilgutamisega a la Jackson Pollock, tuues kompositsiooni improvisatsioonilise, emotsionaalsema tasandi.” kirjutab teose kohta näituse kuraator Harry Liivrand.
Erich Pehap “Tivoli”, 1960
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 46 cm, raamiga 39 x 60 cm.
All paremal: E. Pehap 60
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Teater, muusika, tsirkus ja meelelahutusmaailm laiemalt pakkusid Pehapile lõputut inspiratsiooni - teda võlusid seal valitsev kergus ja lõbujanu. Nii ka "Tivolis", kus kunstnik opereerib vormide ja värvidega, luues võrratu kompositsiooni lõbustuspargist.
Andrei Jegorov “Päikseline metsatee”, 1930ndad
Tempera, guašš papil. Raamitud.
Mõõdud: 48 x 33 cm.
All vasakul: A. Jegorov
Realistliku maastikumaali tuntumaid meistreid Andrei Jegorov (1878-1954) armastas eriti maalida Eestimaa talviseid vaateid, mis aga “ei piirdu kaugeltki aastaaja väliste ilmingute fikseerimisega, vaid annavad edasi ka laia tundmuste skaalat. Me tajume rõõmu, aga võib-olla ka millegi helge eelaimdust, vaadeldes lumehangede erksat helendust. /…/ Jegorovi lõuendeil on tundlik ja hingestatud koloriit, seal ei näe ühtki juhuslikku ega ülearust pintslilööki, kõik on siin sügavalt ja peenelt läbi tunnetatud, andes tunnistust meisterlikkusest ja ülitundlikust loomingutemperamendist” (“Andrei Jegorov”, 1987, lk 31).
Käesolev vaade läbi tiheda metsa kulgevast teerajast on eristuv tema maastikuvaadete seas kahel põhjusel. Esiteks pühendab kunstnik suure osa kompositsioonist majesteetlikke kulisse meenutavatele puudele (tavapäraselt on selleks laiuvad väljad). Teiseks astub Jegorov välja oma mugavustsoonist ning toob vaataja ette teda tuntuks teinud elemendid, ent uudses värvigammas, tihkemalt ja sügavamalt. Ka pintslitöö on tunduvalt vabam ja impressionistlikum kui oleme seda harjunud nägema. Loomulikult ei saa aga mainimata jätta imetlusväärset oskust maalida lund nii, et tunneme seda vaadates külmavärinaid! Kuid just nii jõuab kunsti emotsionaalne mõjukus vaatajani kõige otsesemalt.
Jaan Elken “Sinine laguun / Blue lagoon”, 2022/2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: 2022/24 J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "SININE LAGUUN / BLUE LAGOON" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 120 x 150 cm 2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on Islandi liustikest inspireeritud maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Karl Burman “Taluõu – Harku küla”, 1960
Osvald Lääne “Looduse vorm”, 1987
Segatehnika paberil.
Mõõdud: lm 37 x 24,5 cm.
All vasakul: OL 87 II
Pöördel: Osvald Veebruar 87 V. K. laigud P. M. ruudud Looduse vorm Osvald
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Osvald Lääne (1913-1990) soov kunsti õppida oli suur, kuid tema esimene Pallase-periood jäi siiski lühikeseks, kuna rahalistel põhjustel ei õnnestunud noormehel jätkata. Sihikindla kunstihingena hiljem uuesti samasse kooli astudes oli tema areng juba niivõrd kiire, et suutis programmi ettenähtust poole kiiremini läbida.
Agu Pilt “Lend”, 1982
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 31 x 31 cm, diameeter 29,5 cm. Raamiga 47 x 45,5 cm.
Teosel keskel: PILT 82
All paremal: pühendus
1972. aastal Tõnis Vindi juhitud Studio22 uksest sisse astumine kujundas oluliselt Agu Pildi (1951-2002) loomingut. Vindiga heaks sõbraks ja mõttekaaslaseks saanud Pildist kujunes eesti erootikakunsti üks olulisemaid nimesid ning 2000. aastal korraldasid nad koos Vindiga ühise näituse Kastellaanimaja galeriis.
Eduard Poland “Sügismaastik”, 1928
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,5 x 45 cm, raamiga 41,5 x 58 cm.
All paremal: Ed. Poland. x. 28.
Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema enda fantaasiat.
Enno Hallek “Kollane kohver”, 1995-2019
Segatehnika vineeril.
Mõõdud: 106,5 x 122 cm.
Ees ülal: Enno Hallek
Pöördel all: Enno Hallek
Rohukülas sündinud ning hiljem Skandinaavia popkunsti üheks pioneeriks kujunenud Enno Hallek sai kunstihariduse Stockholmi Kunstikõrgkoolis. Tema fantaasiarikas kunst on oma olemuselt sotsiaalne ning samal ajal esteetiline – nii nagu kunstniku ühed monumentaalsemad linnaruumi teosed Stockholmi metroojaamas ja Võidukaare mosaiikidel.
Halleki jaoks on oluline kunsti portatiivsus ning maalitud vineertahvlitest teos “Kollane kohver” on sellise põhimõtte oivaline näide – selle saab riputada kas seinale, keerata selle külge üle nädala (sest ka teose teine pool on maalitud) või jalutada sellega mööda suurlinna tänavaid nagu ridiküli või seljakotiga. Nii jõuab kunst automaatselt avalikku ruumi ja estetiseerib keskkonda, pakkudes visuaalset naudingut kaaskodanikele.
BRON. Roman Nyman “Õhtu mererannas”, 1930ndad
Segatehnika papil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 30 cm.
All paremal: RNyman
1930ndatel käis Roman Nyman (1881-1951) mitmetel loomereisidel põhjarannikul, sh Haral, Kaberneemes, Karepal, Toilas ja mujal. Suure tõenäosusega kujutab ka käesolev teos just üht neist paikadest.
“Õhtu mererannas” on harmoonilise elu sümbolpilt. Nii merel kui kaldal valitseb tuulevaikus, päeval loksuvat merd sõudnud paat on jäänud välja teenitud puhkust nautima ning päike kohe loojumas. Tundlikult, pea läbipaistva helesinisega kujutab ta õhtuse taeva värelusi, mis leiavad korduse rannal seisvate kuuskede võrades. Kogu maali katab õhtuse valguse sume kuma, mis juba hämarduval esiplaanil järk-järgult taeva suunas heleneb. Suurepärane atmosfääri edasi andmine tunnustatud meistrilt.
Jüri Marran “Meeskoor”, 1975
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 63 x 43 cm.
All vasakul: Marran 75
Tartust pärit kunstnik Jüri Marrani (1937-2021) jaoks olid muusika ja teater oluline osa tema elust. Nii oli ta 2009. aastal Vanemuise etendust “Manon” arvustades vaimustatud, kui aktiivselt ja säravalt esines koor. Samasugust imetlust pälvivad laulvad mehed ka tema teoses “Meeskoor”, kus üldistava ning stiliseeritud ja motiivi kordusele rajaneva kujundikeelega annab ta edasi ühise meestelaulu olemuse: igaühel on siin pusles oma kindel koht.
Vägevad eesti mehed seismas mitmes reas avatud sünkjas-pruunide silmade ja suudega viib mõtterännakule ka maalikunstnik Mauri Grossi: “Meeste näod väljendamas jõudu ja veendumust on suurepäraseks tehniliseks lahenduseks, sest õhulised pinnad vahelduvad selgete piirjoontega nägudel. Teose metafüüsiline osa on mõtterännak, mis lubab pilti mõttes korrutada lõpmatuseni nii vasakule kui paremale hiiglaslikuks rahvuskooriks laulukaare all.”
Ruth Tulving “Heade mõtete tuules”, 1967
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23 x 35 cm, raamiga 39,3 x 51,5 cm.
All vasakul: R. Tulving 67
Väliseesti pagulaskunstnik Rutt (ka Ruth) Tulving lahkus Eestist 1944. aastal. Emalt Hilda Mikkelsaarelt kunstigeenid saanud Tulving asus elama Kanadasse, kus jätkas enda pideva kunstialase täiendamise kõrval ka aktiivset loometegevust. Just seal kujunes temast tunnustatud lektor ja kunstipedagoog ning 1977. aastal valiti ta Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks.
Aleksander Ristmägi “Malemängijad”, 1950
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 25,5 x 34,2 cm, raamiga 45 x 54 cm.
All keskel: A. Ristimägi
Aleksander Ristmägi, varasema nimega Aleksander Eisvald (1902-1972) alustas kunstihariduse omandamist Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas neid “Pallases”, mille lõpetas 1943. aastal Ado Vabbe käe all.
1944. aastal Rootsi põgenenud Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Malemängijad” aastast 1950 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu ajusid ragistavaile meestele ning on läbi vastandlike ilmete mängijate näol annab osavalt edasi ka mängu hetkeseisu.
Jüri Ristna “Lilled”, 2012
Õli, segatehnika vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 37,5 cm, raamiga 46 x 47,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 2012
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Ristna teostes leiduv ajatu atmosfäär, soe, justkui välisest nähtamatust jõust tulenev valgus on hästi esindatud ka käesolevas teoses. Kunstnik isegi on intervjuudes öelnud, et tunnetas oma maalidel salapärast jõudu.
Silvia Leitu “Akt tumepunase tooliga”, 1950
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: ava 44,5 x 25,5 cm, raamiga 64 x 43 cm.
All paremal: Silvia Leitu 50
Silvia Leitu (1912-1969) õppis Pallases, kuid lõpetas kunstiõpingud juba Münchenis, kuna põgenes Teise maailmasõja ajal Saksamaale. Hiljem Rootsis elanud kunstnik tegutses akvarellisti ja kostüümikunstnikuna.
Artur Mihkelsoo “Motiiv Sinihabeme loost”, 1960-70ndad
Akvarell, tempera ja guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Vm 40 x 52.5 cm, raamiga 62,5 x 77 cm.'
Nii skulptori kui maalikunstnikuna tegutsenud Artur Mihkelsoo teostel kohtame sageli muinasjutulisi stseene või tegelasi. Juugendlikke jooni endas kandev ekspressiivne maal kujutab stseeni prantsuse rahvajuttudel põhinevast kuulsast Sinihabeme loost.
Teos on reprodutseeritud raamatus “Arthur Mihkelsoo 1902-1988", lk 17 (Toronto, 2001).
Esko Lepp “Punases negližees”, 1965
Esko Lepp “Brünetitar”, 1965
Segatehnika paberil.
Mõõdud: 25,5 x 19 cm, raamiga 29,5 x 23 cm.
All paremal: E Lepp 65
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks.
Esko Lepp “Kelmikas kaunitar”, 1963
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 26 x 19 cm, raamiga 29 x 22 cm.
All vasakul: 1963
All paremal: EL63
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks.
Esko Lepp “Lamav poolakt”, 1963
Segatehnika paberil.
Mõõdud: 18 x 25 cm, raamiga 24,5 x 32 cm.
All vasakul: Esko Lepp 63
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks.
Helve Halla “Vürst Gabriel (“Viimne reliikvia”)”, 1969
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 28,5 cm.
Üleval paremal: Gabriel
All paremal: “Viimne reliikvia” Helve Halla 1969
Kinos Kosmos täpselt 55 aastat tagasi esilinastunud “Viimne reliikvia” on vaieldamatult üks eesti tippfilme. Eduard Bornhöhe jutustuse põhjal valminud linateos sai koheselt kassahitiks ja on populaarne tänaseni tänu oma intrigeerivale süžeele, kiirele tempole ja lõpmatuseni tsiteeritavatele dialoogidele. Filmi kangelast Vürst Gabrieli mängis tänavu 87-aastaseks saav Ukraina päritolu Alexander Goloborodko, kelle legendaarse eestikeelse dublaaži luges sisse heliseva häälega Mati Klooren.
Filmi austajatel on siinkohal suurepärane võimalus oma kollektsiooni lisada kostüümikunstnik Helve Halla (s. 1939) 1969. aastal valminud originaalkavand Gabrieli nüüdseks hetkega äratuntavast kostüümist — valge särk, mustad püksid, pikad ratsasaapad, uhke taskutega vest ja vööl alati truu pistoda.
Narvas sündinud Helve Halla on teinud kostüüme mitmele tuntud eesti mängufilmile — sh veel “Toomas Nipernaadi”, “Kõrboja peremees” ja “Keskea rõõmud” — kuid on hariduselt maalikunstnik, olles õppinud kõigepealt Tartu Kujutava Kunsti Koolis ning hiljem lõpetanud ka EKA. Aastakümneid hiljem antud intervjuus ütles Halla, et “Viimne reliikvia” oli tema kõige huvitavam ja parim töö (http://kultuur.elu.ee/ke482_Halla.htm).
Helve Halla “Vend Johannes (“Viimne reliikvia”)”, 1969
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 28,5 cm.
Üleval vasakul: Johannes
All paremal: “Viimne reliikvia” Helve Halla 1969
Filmi kostüümikunstnike looming jääb enamasti teiste filmitegijate varju, ent ometi kinnistuvad vaatajale lisaks näitlejatele endile mällu justnimelt kostüümid, eriti selliste ajalooliste filmide puhul nagu “Viimne reliikvia”.
1939. aastal sündinud Helve Hallat võib nimetada avastamata geeniuseks ehk üheks olulisemaks eesti filmide kostüümikunstnikuks, kelle erialaline karjäär algas legendaarse “Viimse reliikvia” kostüümide kavandajana 1969. aastal ja jätkus tõusvas joones üle 20 aasta, sh valmisid tema käe all kostüümid “Kõrboja peremehele”, “Toomas Nipernaadile” jpt.
Esimest korda oksjonile tulev Halla traditsioonist lähtuv originaalkostüümikavand “Viimse reliikvia” ühele võtmetegelasele vend Johannesele on maiuspala igale filmikunsti fännile ning esindab 1960. aastate kostüümikunstnike elegantset ja siluetti rõhutavat joonistusstiili par excellence.
Jaan Elken “Blues/TAXI ZUM KLO”, 1996-1997
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 82 x 100 cm
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: “BLUES /TAXI ZUM KLO“ 82 x 100 cm akrüül, õli/l 1996-1997 JAAN ELKEN S.1954
Jaan Elken (s. 1954) tegi 1990. aastatel oma loomingus radikaalse kannapöörde, siirdudes hüperrealistlikust äratuntavast urbanistlikust motiivist abstraktsionismi ja keskkonna üldistavasse tõlgendusse. Elkenit hakkavad siis eriliselt köitma graffitid ning neid integreerib ta oma erksavärvilistesse abstraktsetesse kompositsioonidesse nüüd orgaaniliselt sisse, jäädvustades linnalist – ennekõike eeslinnalist ehk käesoleval juhul Lasnamäe – anarhistlikku miljööd.
Rõõmsavärviline maal “Blues Taxi zum Klo” sisaldab ka tekstilist viidet kuulsale Berliini dokumentaalfilmile “Taxi zum Klo” (1981), kusjuures sinised värvilaigud assotsieeruvad maali pealkirja kontekstis terminiga “blue movies”. Teose visuaalne kujundikeel kannab sümbolistlikku sõnumit 1990. aastate uue seksuaalmoraali tulekust Eesti ühiskonda.
Mall Nukke “Keha-mängud VI”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Allee galerii näitusel "Illusioonide aeg" (4.-29.03.2025) eksponeeritud tondoformaadis teos ühendab klassikalise õlimaali ja kollaažtehnika. Nii esindab see korraga nii kunstniku suurepärast anatoomiatundmist ja joonistusoskust kui ka tema teravat pilku meid kõiki ümbritsevatele esemetele. Paigutades ühele teosele nii juhtmekimbu kui rahakupüürid, mängib Nukke argiesemete ilusa poolega ning tõestab veenvalt, et kõige ilusam nende keskel on siiski looduse poolt loodud inimkeha ise.
Jüri Ristna “Pirnid”, 2006
Õli, segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 30 cm, raamiga 39 x 43,5 cm.
All paremal: SIR-NAT 06
Viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti kunstielus omamoodi nähtuseks kujunenud Jüri Ristna (1950-2012) looming, kelle teoste paremikku otsitakse tikutulega. 1980. aastal asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima ning leidis peagi tee Võrumaale Kütiorgu Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse. Ristna tegutseski peamiselt Lõuna-Eestis ja pidas seal kunstikooli, ent ametlikult Kunstnike Liitu ei astunud.
Teosel "Pirnid" kasutab autor hõbe- ning kuldlehti, millede helkleva efekti esile toomiseks on ta pealispinna alla jääva osa eelnevalt tumedaks värvinud. Nõnda muutub teos elavaks ning muinasjutuliseks, mis viib meid justkui ajas tagasi renessansiaega.
Mall Nukke “Kadunud Atlantis I”, 2025
Õli, akrüül, kollaaž, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: 50 x 150 cm.
Õli, akrüül, kollaaž, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: 50 x 150 cm.
Mall Nukke isikunäitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos "Kadunud Atlantis I" tegeleb müütilise riigi interpreteerimisega tänapäeva kontekstis. Legendi järgi olevat tegu olnud võimsa ja rikka riigiga eeldatavalt kas Vahemerel, India või Atlandi ookeanis. Samuti vaieldakse selle eksisteerimise aja osas, mis annab aga kunstnikele ja kirjanikele võimaluse luua enda maailmu kadunud Atlantisest.
Nukke versioon kannab endas puhast kulda, sooja purpurpunast ning sügavatoonilist merevett. Leiame teoselt ka kunstniku lemmiktehnika kollaaži, millesse Nukke on peitnud tõelisi Atlantise aardeid.
Mall Nukke “Kadunud Atlantis II”, 2025
Õli, akrüül, kollaaž, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: 50 x 150 cm.
Mall Nukke isikunäitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos "Kadunud Atlantis II" tegeleb müütilise riigi interpreteerimisega tänapäeva kontekstis. Legendi järgi olevat tegu olnud võimsa ja rikka riigiga eeldatavalt kas Vahemerel, India või Atlandi ookeanis. Samuti vaieldakse selle eksisteerimise aja osas, mis annab aga kunstnikele ja kirjanikele võimaluse luua enda maailmu kadunud Atlantisest.
Nukke versioon kannab endas puhast kulda, sooja pruuni ning sügavatoonilist merevett. Leiame teoselt ka kunstniku lemmiktehnika kollaaži, millesse Nukke on salaja peitnud nii inimesi kui võimsaid loomi. Tõeline avastuste mängumaa nagu üks kadunud linn olema peabki!
Valli Lember-Bogatkina “Akt sinisel taustal”, 1970
Akvarell, monotüüpia paberil.
Mõõdud: lm 61 x 42,7 cm.
All paremal: V. Lember-Bogatkina 1970
Teos on müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Tõnis Laanemaa “Inimesed ja traktorid”, 1963
Tušijoonistus.
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: lm 29,7 x 42,6 cm.
All paremal: TLaanemaa 63.
Tõnis Laanemaa (1937-2024) kuulus kunstirühmitusse ANK ’64 ja Eesti Kunstnike Liitu aastast 1970. Laanemaa on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui Poolas, Hollandis, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal.
Mall Nukke “Keha-mängud III”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist." Suurepärase joonistusandega Nukke toob mahedas valguses kümbleva inimkeha väärikuse ja väärtuse esile oma loomulikuimas ilus.
Mall Nukke “Keha-mängud VIII”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: “Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist.” Tuues teosele nii inimkeha oma naturaalsuses ja kompaktses ilus, muutub maailma virrvarr vaid taustaks, mille Nukke efektselt soojade toonidega üle maalib.
Mall Nukke “Keha-mängud IX”, 2025
Andrei Jegorov “Kevadet oodates”, 1930ndad
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: 16,5 x 22 cm, koos raamiga 42 x 47 cm.
Arukülas sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) armastas lumiseid külateed hoburakenditega kujutada eelkõige 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Põhjaliku loojanatuurina ei suhtunud Jegorov ühtegi oma maali kergekäeliselt ning püüdis alati kompositsiooni varieerida ning leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Käesoleval teosel annab kunstnik edasi ootusrikast aega, mil pikk talv on kohe lõppemas, esimesed lombidki juba põllule tekkinud ning päikesekiiredki võtnud soojemad ja mahedamad toonid. Ülipeened, justkui vaid ühe pintslikarvaga maalitud raagus puude tipud kutsuvad vaatajat teost lähemalt vaatama ning annavad tunnistust kunstniku pühendumisest. Seljataha vaatav talumees jätab mõtetes justkui hüvasti lumerikka talvega ja nii toob Jegorov valitseva meeleolu väga nappide, ent efektsete võtetega meisterlikult esile.
Maris Siimer “Alice imedeaias”, 2021
Segatehnika, akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 39,5 cm, koos raamiga 55 x 45 cm.
Maris Siimer on lõpetanud Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi kunstiõpetuse erialal ning läbinud arvukalt kursusi EKA Avatud Akadeemias keraamika, graafika ja illustratsiooni alal. Tema tööd on olnud näitustel nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. 2023. aastast kuulub Siimer Eesti Maalikunstnike Liitu.
BRON. Evald Okas “Ingel küünlaga”, 1989
Agu Pilt “Valgusetooja”, 1995
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: 44,5 x 32,5 cm
All paremal: Pilt 95
Eesti kunstis erandlik looja, peamiselt üliestetiseeritud ja art deco stilistikast mõjustatud erootilisele kunstile spetsialiseerunud Agu Pilt (1951-2002), on enda loomepärandi näol jätnud kunstiajalukku võimsalt elegantseid, seksapiilsust edasi andvaid töid. “Valgusetooja” kompab ühiskonnas levivaid seksuaalseid tabusid, kuid teeb seda maitsekalt ja võltsimatult.
Küünlaga inimesteni sümboolselt vaimset valgustust toov meesakt kannab seljas vikerkaarevärvilisi inglitiibu ning katab oma keha vaid õrnalt läbipaistva salli ning kinnastega. Nii mõjub “Valgusetooja” justkui manifest seksuaalvabaduse teemale.
Viktor Sinjukajev “Pirita“, 2004
Abel Lee “Kalad”, 1971
Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967
Tušijoonistus, orginaalkavand linoollõikele. Paspartuuümbrisega.
Mõõdud: ava 18,8 x 19,3 cm, paspartuuümbrisega 32 x 32 cm.
All vasakul: "Kompositsioon Tallinnast" (Kavand linoolile)
All paremal: J. Arrak 67.
Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.
Silvi Väljal “Lilled”, 1974
Segatehnika. Raamitud, muuseumiklaas.
Mõõdud: 43 x 42 cm, raamiga 73 x 69,5 cm.
All vasakul: Lilled (segatehnika), 4/25. All paremal: SVäljal 1974
Silvi Väljal (1928-2014) oli tunnustatud kunstnik, kelle raamatuillustratsioonidest tuntuim teos "Jussikese seitse sõpra" jõudis sadade tuhandete laste lugemislauale. Väljal on lõpetanud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi graafikuna ning tema loomingut inspireeris loodus oma muinasjutulisuse ning lõputute variatsioonidega.
Gea Sibola Hansen “Rukkilill”, 2018
Klaas, alabaster kips, kivi.
Mõõdud: 28 x 16 cm
All: GEA
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnikust Gea Sibola Hansenist on peale 19 aastat Rootsis elamist kujunenud üks siinseid edukamaid skulptoreid, kes võitnud mitmeid konkursse ja auhindu. Muuhulgas on just tema kavandatud Rakveres asuv silmapaistev Edith Kotka-Nymani skulptuur. Alates 2015. aastast on Sibola Hansen tegutsenud Eesti Kujurite Ühenduse esinaisena ja osalenud aktiivselt näitustel.
Teos "Rukkilill" on olnud eksponeeritud Eesti Kujurite Ühenduse 2021. aastanäitusel Tartus.
Erich Pehap “Vestlus”, 1966
Segatehnika (tušš, akvarell). Raamitud.
Mõõdud: Plm 62,5 x 46 cm. Raamiga 66,5 x 50 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Richard Sagrits “Akt”, 1964
Pliiats, akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,3 x 30,3 cm, raamiga 43,4 x 44,4 cm.
All paremal: RS 64
1950. aastate keskel käisid kunstnikud sageli Kunstihoone ühisateljees maalimas ning aktimaali jäi ta armastama elu lõpuni. Kunstniku vaba ja kerge pintslitöö ning nüansseeritult tabatud valgus lisavad maalile laiema kõlapinna kui pelgalt kirjeldus naisekehast. Akvarelli hele taust lubab modellil esile tõusta, tema keha on kerge kui sulg ja nii loob meister lihtsate vahenditega suurepärase kunstiteose.
Jaan Elken “Kollane valgus / Yellow light”, 2023/2024
Mall Nukke “Ego I”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
Jaan Elken “1979. aasta suvi / Summer of 1979”, 2005-2022/2024
Müüdud.
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 160 x 200 cm.
Üleval paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Elisabeth Kurre “Otepää”
MÜÜDUD.
Segatehnika kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 69 cm, raamiga 54 x 74 cm.
Põlvamaalt Rasinalt pärit Elisabeth Kurre õppis Pallases Triigi, Vardi ja Liimandi käe all. Peale Tartu Kõrgema Kujutava Kunsti kursuste lõpetamist 1943. aastal esines kunstnik järjekindlalt Tartu näitustel, paistes silma akti-, portree-, natüürmordi- ja lillemaalijana. Kurre oli üks neist kunstnikest, kes hoolimata suurepärastest tulemustest tõugati nõukogude liidu karmi kunstipoliitika tõttu kunstielust kõrvale, visati välja Kunstnike Liidust ja võeti sinna tagasi alles 1960-ndail, mil riiklikud meetmed leevenesid.
Jaan Elken “Ming dynasty landscape II”, 2020/2021
Edgar Valter “Kunstinäitusel”, 1964
Andrei Jegorov “Lumes sahiseva reega”
Segatehnika. Raamitud.
Mõõtmed: 24 x 34 cm, koos raamiga 48,5 x 58 cm
Juba noorena sügavalt kunstiarmastust näidanud Andrei Jegorovi maalilt õhkub karget talveõhku ja madalalt käiva päikese sära. "Lumes sahiseva reega" on teos, mis paneb vaataja kõrvus kajama mööda külateed sõitva hoburakendi sahiseva heli.
Ants Murakin “Kaljune maastik”, 1950
Segatehnika, guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Vm 18 x 25 cm, raamiga 41 x 47 cm.
All vasakul: A. Murakin
Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.
Erna-Josephine von Deeters “Vaade Toompeale”, 1936
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23,5 x 37 cm, raamiga 44 x 56,5 cm.
All vasakul: 1936 E. Deeters.
Erna-Josephine von Deeters (1876-1961) oli pedagoog ja maalikunstnik. Omandas kunstihariduse Riias kui ka Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tema loomingusse kuulusid suuremalt jaolt akvarellid ja õlimaalid, kus kujutas nii lilli, interjööri- ja linnavaateid. Lisaks koostas postkaardisarju temperatehnikas, nii Tallinna, Narva, Tartu ja Riia vaadetest.
Mall Nukke “Ego III”, 2025
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅ 60 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos räägib inimesest ja tema egost, mis piirava mullina tema elu ja mõttemaailma võib kammitseda. Ent Nukke teab, et kui sellest lahti lasta, avatud silmadega maailmas ringi vaadata, astuda teise inimese kingadesse, hakkab pall veerema, tekib mäng ja lahtilaskmine kõigest piiravast ning saame tõeliselt vabaks.
Mall Nukke “Suur Laine”, 2025
Õlimaal, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: 110 x 180 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Allee galerii näitusel "Illusioonide aeg" (4.-29.03.2025) eksponeeritud teos ühendab klassikalise õlimaali ning kollaažtehnika. Inspireeritud jaapani kuulsaimast kunstnikust Hokusaist, maalib Nukke oma versiooni suurest lainest ning peidab selle piirile vaevuaimatava Tallinna panoraami ning merelaintesse rahakupüürid. Hingematvalt kaunis päikesekuma toob aga mõtted tagasi loodusele endale ning selle mõõtmatule ilule.
Ado Lill “Akt (küljeli)”, 2011
MÜÜDUD.
Akrüül, pigment lõunedil.
Mõõdud: 100 x 95 cm.
All paremal: Lill
Pöördel alusraamil: Ado Lill, "Akt (küljeli)" 2011, lõuend, akrüül, pigment, 100x95 cm
Eesti abstraktse maalikunsti klassik Ado Lill (1932-2018) tegeles läbi oma kunstnikukarjääri ka figuratiivse kunstiga, esmalt joonistustes ja graafikas ja hiljem kandes selle maali. 21. sajandi algul tegi ta oma loomingus põhimõttelise kannapöörde, spetsialiseerudes vaid aktimaalile, millest sai alguse tema karjäär sensuaalse, tundliku kunstnikuna, kelle parimad tööd kuuluvad vaieldamatult tolle žanri klassikasse.
Võimsa emotsionaalse laenguga akrüülmaalides ühendab Lill oma abstraktsetelt teostelt talle firmamärgiks saanud hõõguva koloriidi, krokiijoonistustest pärit lolitalikud kehad ja tundelise erootilisuse. Siinjuures väljendub viimane neist sageli enesesse peituval või nägu varjaval viisil. Tõeliselt andeka koloristina loob Lill ka käesolevas teoses – nagu heale kunstile omane – sundimatu ja spontaanse muljega maali.
Gregor von Bochmann “Sõbraga talli ees”
Arno Arrak “Storming”, 2004
MÜÜDUD
Akvarell, monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 43 x 61 cm, raamiga 53 x 73 cm.
All vasakul: Storming. All paremal AArrak 04
Maailmakodanik, nüüdseks peale edukat karjääri USAs taas Eestisse tagasi jõudnud Arno Arrak liigub sarnaselt isale Jüri Arrakule oma loomingus mööda filosoofilisi radu. Tema unenäoliselt kaunid loodusmaastikud tõmbavad vaataja hüpnotiseerivalt endasse, pilk kaob pehmelt maad vallutavasse udupilve, aeg justkui seisatuks. See on rännak iseenda sügavaimatesse hingesoppidesse ja unistuste maagilisse maailma.
Abel Lee “Pidu”, 1963
MÜÜDUD.
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 67,5 x 51 cm, raamiga 79 x 61,5 cm.
All paremal: Abel Lee 1963
Legendaarse Günther Reindorffi käe all kunstihariduse saanud Abel Lee (1918-2010) emigreerus hiljem Kanadasse ning sai seetõttu oma kunstis edasi anda vaba maailma emotsioone. "Pidu" on tõeline värvide pillerkaar.
Jaan Elken “Angkor wat. Jumalik ilu taaskülastatud / Angkor wat. Divine beauty revisited”, 2021/2024
Jaan Elken “Jaapan ei ole kaugel I”, 2020-2021
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: JAAN ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "JAAPAN EI OLE KAUGEL I" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 40 x 50 cm 2020-2021
Tohutu reisi-, maalija- ning pedagoogikogemusega Jaan Elken kannab enda mõtted ja emotsioonid lõuendile kiht kihi haaval ja nii jääb töö alustamise ja valmimise hetke vahele sageli mitu aastat. Idamaade loodusest inspireeritud teos "Jaapan ei ole kaugel I" viitab otseselt tõusva päikese maa selgelt äratuntavale sümboolikale, kuid flirdib samaaegselt ka kunstniku kodumaale omase põhjamaise kargusega.
Jaan Elken “The darker side”, 2006
Jaan Elken “Zhangjiajie mountains revisited”, 2022/2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 150 x 200 cm.
All paremal: ZHANGJIAJIE J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ZHANGJIAJIE MOUNTAINS REVISITED" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 150 x 200 cm 2022/2024
Eesti abstraktse kunsti ühe juhtfiguuri, Jaan Elkeni nägemuses võtab Hiinas asuv Zhangjiajie mäestik kirgliku, ebamaiselt abstraheeritud kuju. Käsitledes lõuendit kui platsi meditatiivsele enesereflektsioonile, defineerib Elken end vindunud
romantikuna, kelle maalitud kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Maali inspireerinud mägedes mitmeid kordi inspiratsiooni kogumas käinud kunstniku jaoks avab see muinasjutuline maastik end läbi ergastava sinise ja karge valge väestava kombinatsiooni.
Jaan Elken “Pikk ja käänuline tee / The long and winding road”, 2023/2024
Jaan Elken “Läbi kõiksuse / Across the universe”, 2022/2023
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 150 x 200 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ACROSS THE UNIVERSE / LÄBI KÕIKSUSE" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 150 x 200 cm 2022/2023
Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teos "Läbi kõiksuse" hõlmab endas vihjeid tema varasele loomingule, ent ometi representeerib kunstniku käekirja just tänases päevas. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Elkeni vaheldusrikas maalikeel rabab sageli monokroomsusele läheneva üldkoloriidi (hall) või domineerivale toonile (kollane, sinine) allutatud nüansseeritud värvilahendusega. Kasutades koos pastoosset värvilaavat ja õhukest, alusmaali paljastavat värvikihti ning kleepides lõuendile ülevärvimiseks koreda tekstuuriga kotiriide tükke, saavutab Elken töödel skulpturaalse faktuuri – me silme ees kerkiks justkui visuaalne reljeefne kolmemõõtmeline looduspilt."
Jaan Elken “Võõrad linnad”, 2005-2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm.
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "VÕÕRAD LINNAD" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 80 x 120 cm 2005-2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on kunstniku rännakutest inspireeritud urbanistlik maastik võtnud abstraheeritud kuju. "Võõrad linnad" on justkui unenäoline nägemus, kus teose keskele fokusseeritud kõrghooned sulanduvad vikerkaart meenutava südamega ühtseks tervikuks. Õhuke värvikiht vaheldub tihkete esiletungivate toonimügaritega, tuues Elkeni kogemuse uue linna avastamisest füüsiliselt otse vaataja silme alla.
Jaan Elken “Ice on the rocks VI”, 2022/2023
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "ICE ON THE ROCKS VI" ACRYLIC, COLLAGE / CANVAS 50 x 60 cm 2022/2023
Tohutu reisi-, maalija- ning pedagoogikogemusega Jaan Elken kannab enda mõtted ja emotsioonid lõuendile kiht kihi haaval ja nii jääb töö alustamise ja valmimise hetke vahele sageli mitu aastat. Abstraktse kunsti ühe juhtfiguuri töödest ei leia me enamasti konkreetseid objekte, kuid seda enam sisaldavad need konkreetseid mälestusi Elkeni enda elust, jutustusi emotsioonidest ja reisimuljetest. Teose lahti kodeerimiseks jätab kunstnik aga sageli sõnumeid läbi fraaside või üksikute sõnade kraapimise maali pinnale. Vahel peitub võti kunstniku ja vaataja vahelise mõistmise lahti murdmiseks aga hoopis pealkirjas, mistõttu vajab Elkeni looming süvenemist ning tähelepanelikku kaasamõtlemist.
Jaan Elken “Eliasid salazar”, 2021-2022
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "ELIASID SALAZAR" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 120 x 150 cm 2021-2022
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teos "Eliasid Salazar" on üks tema reisidest inspireeritud sarja kuuluvatest teostest, mis on osalenud ka varasematel kunstniku näitustel. Teosel on hästi esindatud Elkeni vaheldusrikas ja kirglik maalistiil, mis pakub avastusrõõmu igal ruutsentimeetril - vaheldumisi õhukese värvikihiga kerkivad esile jõulised värvimügarikud. Justkui peidetud sisu avaneb nii vaatajale kiht-kihi haaval.
Jaan Elken “Ice on the rocks”, 2022/2023
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ICE ON THE ROCKS" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 50 x 60 cm 2022/2023
Jaan Elken ühendab oma teosteis sõna ja värvi, žongleerides võrdselt mitmetähenduslikult ja teravalt mõlemaga. Nii peidab käesoleva teose jäiselt kõlava pealkirja taga end tunduvalt soojem värvigamma. Põnevalt vastuoluline on ka tooniderikas "valge kuup", mis Elkeni käe all muutub värskendavalt elamusterohkeks rännakuks imaginaarses maailmaruumis.
Erich Pehap “Raamatupoes”, 1966
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: Plm 47,5 x 63 cm. Raamiga 71 x 85,5 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap armastas kujutada inimesi nende igapäevases keskkonnas, olgu selleks kunstinäitus, baar või raamatupood. Igal tegelasel oli seal oma kindel koht, seda nii kompositsiooni kui loo jutustamise mõttes. "Raamatupoes" on selle stiili suurepäraseks näiteks.
Joann Saarniit “Teekonna lõpp”, 1970
MÜÜDUD
Segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40,5 x 45 cm, raamiga 51,5 x 57 cm.
All paremal: Joann Saarniit
Sõja ajal läände põgenenud Joann Voldemar Saarniidust (1909-1984) kujunes Eesti üks suurimaid patrioote Kanadas.
Isiklikku teekonda loomingus kajastav kunstniku teostes on alati palju emotsiooni, kirge ning sümboleid, nii et nende kogemine muutub justkui vaataja iseenda teeks ajaloorattal. Käesoleval abstraktsuse piire kompaval maalil on Saarniit teosele valanud kogu enda sees pulbitseva – koduigatsuse, armastuse looduse vastu ning lõputu loomekire. Kunstniku pandud tähenduslik pealkiri tähistab justkui lõplikku kohalejõudmist, hingerahu saavutamist olevaga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Andro Kööp “Õnn naeratab”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 12,5 x 16 cm
Õli ja akrüül papil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Raul Meel “Kallistus V”, 1989
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamimata.
Mõõdud: lm 67 x 45 cm.
All vasakul: HC
All keskel: Kallistus V
All paremal: Meel 89
Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
Kai Kaljo “Argipäev”, 2022
MÜÜDUD
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All paremal: Kai Kaljo 2022
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot "Luuser", milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Andro Kööp “Udu suveaias 2”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 160 x 170 cm
Õlivärv, õlivärvi partell ja rasvakriit belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Unenägu”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 70 x 50 cm
Õli ja akrüül papil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Udu suveaias 1”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 130 x 160 cm
Õlivärv, õlivärvi partell ja rasvakriit belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Meie suvi”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 110 x 50 cm
Õli ja akrüül belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Aed udus 2”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 100 x 100 cm
Õlivärv ja rasvakriit belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Aed udus 1”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 105 x 100 cm
Õlivärv ja rasvakriit belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Roman Nyman “Kaberneeme”, 1942
Segatehnika, paber. Raamitud.
Mõõdud: ava 23 x 30 cm. Raamiga 40,5 x 46,6 cm
All vasakul: Kaberneeme 30.VIII.42 All paremal: R. Nyman
1940. aastate algul käis Roman Nyman (1881-1951) põhjarannikul asuvas looduskaunis Kaberneemes joonistamas ja maalimas. Lähedalasuvas Haapses joonistas neil aastail teinegi kuulus kunstnik, Günther Reindorff. Nymani armastus Eestimaa looduse vastu on teoses väljendatud detailse, sügavalt sisemusest tuleva maalijakirega esiplaanil olevate puude kujutamisel.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.