Olga Terri (1916-2011) loomingut iseloomustas inimesekeskus. Tema hinge avamise oskust iseloomustasid karakterid, kes selgelt oma aega ja ruumi representeerisid ning olid kui omamoodi ajalookroonikud. Eerik Haameri käe all oma stiili välja kujundanud Terrile olid sõja lõpuaastaist kuni 1940-ndate lõpuni iseloomulikud karged kahvatud toonid, hõre katmisviis katkendlike pintslitõmmetega.
Taoliste, ajastuhingega teoste eest visati Terri 1950. aastal Kunstnike Liidust kodanlikuks natsionalistiks tembeldatuna välja ning nii olid enamus tema samateemalisi maale peidetud kuni 1960. aastateni, mil ta esimest korda need taas avalikkuse ette julges tuua. Sama sarja maalidest kuulub neli ka KUMU 2021. aasta püsikollektsiooni.
Müüdud
Näitan kõiki 4 tulemust
Märt Bormeister “Kukk”, 1932
MÜÜDUD
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: 59,4 x 44,5 cm, raamiga 74 x 59,5 cm.
All vasakul: MART BORMEISTER
Märt Bormeister oli tõeline Eesti patrioot – tema looming valmis vaid kohalikel ainetel. Roman Nymani, August Janseni ja Aleksander Vardi käe all kunstihariduse saanud Bormeister lõi erinevaid žanre, sh talumaastikke.
"Kukk" kuulub tema varasesse loominguperioodi, mil ta õppis Riigi Kunsttööstuskoolis Tallinnas. Muuhulgas sai just kukest tema tütre Marju Bormeistri üks hilisemaid signatuurmotiive.
Märt Bormeister “Astrid”, 1963
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud.
Mõõdud: Plm 51 x 40 cm, koos raamiga 71 x 58 cm.
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.
Paul Burman “Päiksekullas metsaviir”, u. 1920ndad.
MÜÜDUD
Akvarell, raamitud.
Mõõdud: 23,5 x 30 cm (koos raamiga 45,2 x 50,8 cm).
Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.