Müüdud
Näitan kõiki 4 tulemust
Marju Bormeister “Rand võrgumajaga”, 1990
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59,5 x 80 cm.
All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE
Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN 1990 RAND VÕRGUMAJAGA ÕLI 50 X 70
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 130 cm
Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”.
Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.
Marju Bormeister “Võilillede meri”, 1995
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 90 cm.
All paremal: MBormeister Pöördel: MARJU BORMEISTER "VÕILILLEDE MERI" 1995 (VÕILILLI KILPKONNALE) JÄRVAMAA, ANNA Tallinn, 1995 70 x 90
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesoleval teosel on Bormeister kujutanud suvist võilillemerd looduskaunil Järvamaal.
Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 62 x 51 cm
Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga.
Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega.
Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.