Näitan kõiki 7 tulemust

Mare Vint “Linnupesa”, 1973

850
Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm. All vasakul: "Linnupesa", lito All paremal: MVint '73 Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.

Mare Vint “Saaremaastik I”, 1984

MÜÜDUD Litograafia. Originaalraamis. Mõõdud: Plm 38,5 x 39,5 cm, raamiga 64,5 x 62 cm. All vasakul: "Saaremaastik I" lito 42/60 All paremal: M Vint '84

Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1990

MÜÜDUD Litograafia. Originaalraamis. Mõõdud: d. 47 cm, raamiga 64 x 62,5 cm. All keskel: "Lõhutud ringid III" lito 67/70 M Vint '90

Olev Soans “Kopli”, 1962-1963

MÜÜDUD Pehmelakk, paber. Soovi korral aitame hea meelega kaasa ka raami valimisel. Mõõdud: pildiväli 16 x 26 cm, lm 37 x 54,5 cm. Olev Soans (1925-1995) oli eesti graafik ja pedagoog, kelle loomingus oli oluline koht selle kultuuriajaloolisel väärtusel. Käesoleva teose alläärde on lisaselgituseks kirjutatud: Вечер на строительной площадке (õhtu ehitusplatsil).

Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1991

MÜÜDUD Lito. Raamitud (algupärane raam). 36/70. Mõõdud 59 x 58 cm (koos raamiga 70 x 67,5 cm). Graafik Mare Vint (1942-2020) otsis oma loomingus ideaalmaailma ning uut lemmikteemat leides armastas teha neist sarju. Nii avastas ta enda jaoks ühel hetkel inspireerivad poolringid ning lisas igaühte neist oma teema ja maailma. Juba 1970ndatel ilmus Vindi töödesse laad, kus ta kasutas värvi pigem essentsina ning kandis selle õhkõrnalt paberile. Tema õrn ja filigraanne teostus sulatab ühte teose alumise osa ülemise  ruumiga.

Olev Soans “Eesti koorilaulu arengulugu”, 1988

MÜÜDUD Olev Soans armastas ühendada kunsti ja teadust ning nii on ta käesoleval teosel kirja pannud Eesti koorilaulu arenguloo, millesse süvenemine annab põhjaliku ülevaate meie rahvuse jaoks nii olulise elemendi ajaloost.

Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 62 x 51 cm Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga. Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega. Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.