Liiva üks meelistehnikaid on olnud ofort, mis oma pehmusega võimaldab tundevarjundeid eriti hästi esile tuua. Sageli kehastavad neid tema loomingus haldjataolised naiskujud, keda kunstnik kujutab nii sürreaalsemates kui igapäevasemates situatsioonides. Teos "Ootel" annab meisterlikult edasi seda veidi hirmutavat, aga samas ootusärevat emotsiooni, mida igasugune uue saabumine endas kätkeb.
Müüdud
Näitan kõiki 9 tulemust
Silvi Liiva “Lilleväli”, 2006
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 14,5 cm, raamiga 32 x 27 cm.
All vasakul: Lilleväli. ofort 14/50
All paremal: Silvi Liiva 2006
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Silvi Liiva “Pruut”, 1992
Silvi Liiva “Ootel”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,8 x 18 cm, raamiga 36 x 28,5 cm.
All vasakul: Ootel. ofort. 11/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Silvi Liiva “Igatsus”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 17,8 cm, raamiga 38 x 28,5 cm.
All vasakul: Igatsus. ofort. 13/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Oma õrna, subliimse kujutlusviisiga tuntuks saanud Silvi Liiva on pälvinud mitmel korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema haldjaid meenutavad õrnad naised jutustavad alati lugusid, mis sageli on seotud ootuste ja igatsusega.
Silvi Liiva “Kesköö”, 1994
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15 x 14,5 cm, raamiga 36 x 21,8 cm.
All vasakul: Kesköö. ofort. 2/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Kesköö on mütoloogias sageli tähistanud maagia sündimise aega ning nii on ka Liiva teosel "Kesköö" teosele tabatud just millegi suure ja vägeva algus.
Ludvig Oskar “Harjumaa maastik jõega”, 1920-30ndad
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 32,3 x 39 cm, raamiga 43 x 49,5 cm.
Pöördel: Ludwig Oskar 5/I 1874 - 1/IV 1951
Kuusalus sündinud Ludvig Oskari loomingust leiame sageli tema kodukandi, väga suure tõenäosusega on ka käesolev teos just sealkandis maalitud. Legendaarsete Ants Laikmaa, Paul Raua ning Karl Winkleri käe all kunstihariduse saanud Oskar leidis enda käekirja sumedates maastikumaalides. Küpseid toone elegantselt sisse pikitud värskendavate värvilaikudega ilmestanud kunstnik oli muuhulgas õpetajaks Evald Okasele.
Richard Sagrits “Tänav Koguvas”, 1965
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: ava 24 x 38 cm, raamiga 40 x 52,5 cm.
All vasakul: Linool 1965 All keskel: "Tänav Koguvas" All paremal: RSagrits
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. Nii olid tema graafikaõpetajaiks algul Günther Reindorff ning hiljem Ado Vabbe.
Richard Sagrits “Toolse”, 1962
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: ava 21,4 x 42 cm, raamiga 37,4 x 56,5 cm.
All vasakul: Linool. 1962 Keskel: "Toolse" All paremal: RSagrits
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.
Silvi Liiva “Pühapäev”, 1978
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: lm 21 x 34 cm.
Kunstnik Silvi Liiva (s. 1941) lõpetas ERKI üheaegselt Marju Mutsuga ning nagu paljud noored kunstnikud sel perioodil, oli tema kunst algul tugevasti mõjutatud sürrealismist selle keskendatusega alateadvusele, inimese tundemaailmale. Liiva meelistehnikaks 1970-ndatel oli ofort, mis oma õrnusega võimaldas tundevarjundeid eriti hästi esile tuua.