Müüdud
Näitan kõiki 10 tulemust
Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 46,5 x 48 cm.
All vasakul: "Utria rand" (ofort)
All paremal: Ott Kangilaski 1948
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid. Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.
Jaan Elken “Angkor wat. Jumalik ilu taaskülastatud / Angkor wat. Divine beauty revisited”, 2021/2024
Jaan Elken “Jaapan ei ole kaugel I”, 2020-2021
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: JAAN ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "JAAPAN EI OLE KAUGEL I" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 40 x 50 cm 2020-2021
Tohutu reisi-, maalija- ning pedagoogikogemusega Jaan Elken kannab enda mõtted ja emotsioonid lõuendile kiht kihi haaval ja nii jääb töö alustamise ja valmimise hetke vahele sageli mitu aastat. Idamaade loodusest inspireeritud teos "Jaapan ei ole kaugel I" viitab otseselt tõusva päikese maa selgelt äratuntavale sümboolikale, kuid flirdib samaaegselt ka kunstniku kodumaale omase põhjamaise kargusega.
Jaan Elken “The darker side”, 2006
Jaan Elken “Pikk ja käänuline tee / The long and winding road”, 2023/2024
Jaan Elken “Eliasid salazar”, 2021-2022
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "ELIASID SALAZAR" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 120 x 150 cm 2021-2022
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teos "Eliasid Salazar" on üks tema reisidest inspireeritud sarja kuuluvatest teostest, mis on osalenud ka varasematel kunstniku näitustel. Teosel on hästi esindatud Elkeni vaheldusrikas ja kirglik maalistiil, mis pakub avastusrõõmu igal ruutsentimeetril - vaheldumisi õhukese värvikihiga kerkivad esile jõulised värvimügarikud. Justkui peidetud sisu avaneb nii vaatajale kiht-kihi haaval.
Ott Kangilaski “Tütarlaps ja meri”, 1970
MÜÜDUD
Söövitus paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust).
Mõõdud: plm 36,5 x 22,5 cm, raamiga 57 x 40 cm.
All vasakul: Tütarlaps ja meri (söövitus)
All paremal: Ott Kangilaski 70
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Müstika ja muinasjutulisus, inimese looduse osaks olemine, on ka käesoleva teose kandvaks jõuks.
Olav Maran “Vaikelu tomatiga”, 2009
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel.
Maran on alati suure austuse ja pieteeditundega suhtunud nii loodusesse kui igapäevastesse argiesemeisse, mida ta nii vormitruult maalib. Läbi meisterliku valgusmängu ja värvikäsitlusoskuse suudab kunstnik vaatajale maalida elutruu pildi. Ka käesoleval maalil on vanameister oskuslikult välja toonud savikannu sügavsoojad toonid ning metallkausi helkiva väreluse.
Ott Kangilaski “Igand”, 1958
MÜÜDUD
Ofort. Lehe kujul. Soovi korral saame aidata valida ka raami.
Mõõdud: lm 58,1 x 43,4 cm
All vasakul: Igand (ofort) e. "Tooge saag". All paremal: Ott Kangilaski
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski (1911-1975) looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Osati leidis ta just sealt inspiratsiooni oma 1950. aastate teisel poolel valminud lõbusate kompositsioonide jaoks, kuhu kuulub ka lustlik sügavtrükitehnikas "Igand"
Olav Maran “Üksik nartsiss“, 1950ndad
MÜÜDUD
Guašš, pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 39,5 x 27,5 cm. Raamiga 60,5 x 49 cm.
All paremal: O. Maran
Armastatud kunstniku Olav Marani (s 1933) puhul tunneme kaht eriilmelist loomeinimest. Ühelt poolt moodsaid lääne suundi eesti kunsti toov, avangardi üht juhtfiguuri, ning teisalt peale 1968. aasta murrangulist suunamuutust kunstiväljale ilmunud uut Maranit, kelle sugestiivselt rahustavad vaikelud ning kaunid loodusvaated ühtki kunstisõpra külmaks ei jäta.
Igal juhul kuuluvad mõlemad loomeisiksused eesti kunsti klassikasse, sealhulgas meditatiivne, eestlaslikult tagasihoidlikul ja looduslikult mahedal taustal aja kulgu jälgiv üksik nartsiss.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.