Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
„Hommik äärelinna toidubaaris“ on tema meeleolukamaid varaseid töid, mis oma humoorikuses meenutab elavalt 1920. aastate uusasjalikkust, aga haakub ka Richard Kaljo žanriliste gravüüridega. Teos viib meid otse 1960-ndate aastate argipäeva, mil leti taga nobedalt toimetav Leili külastajaile koos hommikukohviga põnevamaid linnauudiseid serveerib. Kaalud on sätitud, püsiklientidele ennelõunane õlu kruusi kallatud ning naabrimaja kõuts lastelt viineritükke noolimas. Arrak on põnevate lugudega täitnud teose iga nurga, andes meisterlikult edasi äärelinna lokaali pidevalt sumiseva mesilaspesa olemuse. Teos on reprodutseeritud 1966. aasta „Kunsti“ kolmandas numbris.
Müüdud
Näitan kõiki 6 tulemust
Jaan Grünberg “Maastik teega”, 1940-42
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud. Signatuur all paremal.
Mõõdud: 45 x 62 cm, koos raamiga 85,5 x 68,5 cm.
Eduard Wiiralti lähedane sõber, pallaslane Jaan Grünberg (1889-1969) elas pikki aastaid Prantsusmaal. Teise maailmasõja algul Eestisse naasnud Grünberg astus siin Kujutavate Kunstnike Keskühingusse. Tema loomingut mõjutas sügavalt prantsuse hilisimpressionistlik maalikunst, mille kese oli värvil. Sama mõju on jälgitav tema 1930. aastate lõpus ja 1940. algul loodud monotüüpiate puhul, millega Grünberg on läinud eesti graafika ajalukku.
Lähtudes Eha Ratniku iseloomustusest kunstniku käekirjast 1979. aastal Tartus toimunud isikunäituse kataloogis, võime teose "Maastik teega" paigutada just 1940. algusaastatesse, mil värvikiht oli nii tihe, et aluspind selle all vaid vaevalt tajutavaks muutus.
Henno Arrak “Suvepäev”, 1972
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: Plm 37 x 29,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Henno Arrak “Aiapidu”, 1971
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: 44,7 x 52 cm
Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976).
Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.
Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm
Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse.
Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega.
Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.
Malle Leis “Demisessoonne”, 2000
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
All vasakul: Demisessoonne
All keskel: serigraafia 14/15
All paremal: M. Leis 2000.a.
Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm
Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju.
Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos.
Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.