Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
„Hommik äärelinna toidubaaris“ on tema meeleolukamaid varaseid töid, mis oma humoorikuses meenutab elavalt 1920. aastate uusasjalikkust, aga haakub ka Richard Kaljo žanriliste gravüüridega. Teos viib meid otse 1960-ndate aastate argipäeva, mil leti taga nobedalt toimetav Leili külastajaile koos hommikukohviga põnevamaid linnauudiseid serveerib. Kaalud on sätitud, püsiklientidele ennelõunane õlu kruusi kallatud ning naabrimaja kõuts lastelt viineritükke noolimas. Arrak on põnevate lugudega täitnud teose iga nurga, andes meisterlikult edasi äärelinna lokaali pidevalt sumiseva mesilaspesa olemuse. Teos on reprodutseeritud 1966. aasta „Kunsti“ kolmandas numbris.
Müüdud
Näitan kõiki 7 tulemust
Eugen Dücker “Päikseline rannik”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm.
All vasakul: E. Dücker
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Eugen Dücker “Paat rannas”, 1906
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 64,4 x 48,2 cm, raamiga 75 x 59 cm.
All vasakul: E. Dücker. 1906
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Richard Uutmaa “Loojangumeri”, 1976
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 47 cm, raamiga 63,5 x 74,5 cm.
All paremal: R. Uutmaa. 76. a.
Richard Uutmaad (1905-1977) ja merd ei olnud võimalik lahutada. Kunstnikku paelus meri eelkõige selle lõputute eri ilmete tõttu, olgu see tormine või tüüne, õhtuloojangus või päikesetõusus. "Loojangumere" sügavsinine, mis öö hakul laineharjadel mustjaid toone võtab, flirdib teosel valge vahutava merevahuga, andes edasi võimsa looduse tuultest kantud emotsioone.
Henno Arrak “Suvepäev”, 1972
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: Plm 37 x 29,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Henno Arrak “Aiapidu”, 1971
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: 44,7 x 52 cm
Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976).
Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.
Richard Uutmaa “Eisma”, 1973
MÜÜDUD
Akvarell. Raamitud.
50 x 70 cm.
Eesti üks esimariniste Richard Uutmaa (1905 - 1977) sündis põhjarannikul Altjal. Pärast sõda müüdi Uutmaa isakodu maha, kuid kunstniku armastus piirkonna vastu oli jätkuvalt suur ning seeõttu ostis ta kohe peale seda endale uue suvilakoha Altja lähedusse Eismale. Ka käesolev teos on maalitud just selles Uutmaale südamelähedases kohas.