Näitan kõiki 4 tulemust

Raul Meel “Kallistus V”, 1989

MÜÜDUD Segatehnika paberil. Raamimata. Mõõdud: lm 67 x 45 cm. All vasakul: HC All keskel: Kallistus V All paremal: Meel 89 Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.

Enno Ootsing “Sügisene tee”, 1979

MÜÜDUD Ofort. Raamitud. Mõõdud: Plm 24,5 x 49 cm. Koos raamiga 53,5 x 76,5 cm Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. Nii on ka „Sügisene tee“ meeleolukas ja sümboolne teos uue tee põnevast algusest. Eri vanuses tegelaste rühmas on kunstnik aga selgelt leidnud enda peategelase, helgesse tulevikku oma esimesi samme astuva noormehe. Nii räägib kunstnik loo oma elutee leidmisest, uutest algusest ja lõputust potentsiaalist määrata iseenda elusaatus.

Raul Meel “Kallistus II”, 1989

MÜÜDUD Lehe mõõt: 67,5 x 45 cm. Raamimata, soovi korral aitame meelsasti raami valikul kaasa (hind sõltub raamist). Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos "Kallistus II" on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel "Ajalugu pildis - pilt ajaloos".  

Paul Burman “Päiksekullas metsaviir”, u. 1920ndad.

MÜÜDUD Akvarell, raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm (koos raamiga 45,2 x 50,8 cm). Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.