Näitan kõiki 15 tulemust

Mare Vint “Linnupesa”, 1973

850
Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm. All vasakul: "Linnupesa", lito All paremal: MVint '73 Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.

Peeter Must “Luxembourgi aed / Luxembourg garden”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023 Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Musta Allee galeriis toimunud isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud teos "Luxembourgi aed" annab edasi hetke Pariisi ühe kuulsaima pargi suvisest päevast aastal 2023.  

Peeter Must “Podcast”, 2024

5 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2024
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil "Podcast" on kunstnik jälginud suvises Pariisis pargipingile istunud naisterahvast. Süvenenud ilmel podcasti kuulav modell on korraga nii kohal kui ära, ära teises, uute teadmiste maailmas, ent ometigi siin, Prantsusmaa pealinna ühes kuulsaimas pargis, just siin ja praegu.

Boris Ninemäe “Savipottide müüja Tseilonilt (Sri Lanka)”, 1970-ndad

1 500
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 57 x 68 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Krukfärsäljerska i Ceylon (Sri Lanka)

Boris Ninemäe “Linna kingsepad”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 56 x 64 cm. All vasakul: NINEMAE Pöördel: Skomakarna i stan Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teostel leiame ikka ja jälle inimesed. Ta kujutab oma modelle nende igapäevaste tegemiste juures, sageli rannas, põllul või nagu käesoleval teosel - kingsepa töökojas. Pastoosne värvipind lisab teostele sügavust ning võimendab kohalolu tunnet.

Boris Ninemäe “Üksi ei saa kõike teha”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 51 x 66 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel alusraamil: Ensam orkar inte allt... Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus. Teos „Üksi ei saa kõike teha“ on edasi antud Ninemäe loomingule väga iseloomulikus maneeris – hoogsad, vabad pintslitõmbed, mis pastoosse värvikihi all loovad justkui tänapäevase 3D efekti.

Peeter Must “Pühapäev”, 2021

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 70 x 70 cm. EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav. Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).  

Boris Ninemäe “Pilves päev kaljudel”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 38 x 46cm, raamiga 56 x 64cm. All paremal: NINEMÄE

Peeter Must “Kõhklus”, 2022

4 000
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 100 x 120 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav. Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).

Boris Ninemäe “Liiga palju lund puude langetamiseks”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 58 x 68 cm.  

Peeter Must “Neljas lugu”, 2021

3 300
MÜÜDUD Õli lõuendil, raamitud. Mõõdud: 70 x70 cm. EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav. Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).

Boris Ninemäe “Vanaisa juures aiamaal”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 38 x 46cm, raamiga 56 x 64cm. All paremal: NINEMÄE Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.

Mare Vint “Saaremaastik I”, 1984

MÜÜDUD Litograafia. Originaalraamis. Mõõdud: Plm 38,5 x 39,5 cm, raamiga 64,5 x 62 cm. All vasakul: "Saaremaastik I" lito 42/60 All paremal: M Vint '84

Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1990

MÜÜDUD Litograafia. Originaalraamis. Mõõdud: d. 47 cm, raamiga 64 x 62,5 cm. All keskel: "Lõhutud ringid III" lito 67/70 M Vint '90

Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1991

MÜÜDUD Lito. Raamitud (algupärane raam). 36/70. Mõõdud 59 x 58 cm (koos raamiga 70 x 67,5 cm). Graafik Mare Vint (1942-2020) otsis oma loomingus ideaalmaailma ning uut lemmikteemat leides armastas teha neist sarju. Nii avastas ta enda jaoks ühel hetkel inspireerivad poolringid ning lisas igaühte neist oma teema ja maailma. Juba 1970ndatel ilmus Vindi töödesse laad, kus ta kasutas värvi pigem essentsina ning kandis selle õhkõrnalt paberile. Tema õrn ja filigraanne teostus sulatab ühte teose alumise osa ülemise  ruumiga.