Müüdud
Näitan kõiki 12 tulemust
Mare Vint “Linnupesa”, 1973
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm.
All vasakul: "Linnupesa", lito
All paremal: MVint '73
Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.
Boris Ninemäe “Savipottide müüja Tseilonilt (Sri Lanka)”, 1970-ndad
Boris Ninemäe “Linna kingsepad”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 56 x 64 cm.
All vasakul: NINEMAE
Pöördel: Skomakarna i stan
Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teostel leiame ikka ja jälle inimesed. Ta kujutab oma modelle nende igapäevaste tegemiste juures, sageli rannas, põllul või nagu käesoleval teosel - kingsepa töökojas. Pastoosne värvipind lisab teostele sügavust ning võimendab kohalolu tunnet.
Boris Ninemäe “Üksi ei saa kõike teha”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 51 x 66 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel alusraamil: Ensam orkar inte allt...
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Teos „Üksi ei saa kõike teha“ on edasi antud Ninemäe loomingule väga iseloomulikus maneeris – hoogsad, vabad pintslitõmbed, mis pastoosse värvikihi all loovad justkui tänapäevase 3D efekti.
Boris Ninemäe “Vanaisa juures aiamaal”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46cm, raamiga 56 x 64cm.
All paremal: NINEMÄE
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Mare Vint “Saaremaastik I”, 1984
Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1990
Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1991
MÜÜDUD
Lito. Raamitud (algupärane raam). 36/70.
Mõõdud 59 x 58 cm (koos raamiga 70 x 67,5 cm).
Graafik Mare Vint (1942-2020) otsis oma loomingus ideaalmaailma ning uut lemmikteemat leides armastas teha neist sarju. Nii avastas ta enda jaoks ühel hetkel inspireerivad poolringid ning lisas igaühte neist oma teema ja maailma.
Juba 1970ndatel ilmus Vindi töödesse laad, kus ta kasutas värvi pigem essentsina ning kandis selle õhkõrnalt paberile. Tema õrn ja filigraanne teostus sulatab ühte teose alumise osa ülemise ruumiga.
Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm
Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse.
Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega.
Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.
Malle Leis “Demisessoonne”, 2000
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
All vasakul: Demisessoonne
All keskel: serigraafia 14/15
All paremal: M. Leis 2000.a.
Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm
Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju.
Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos.
Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.