Näitan kõiki 4 tulemust

Anatoli Strahhov “Vaba hing II”, 2020

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 35 cm, raamiga 47,5 x 47,5 cm. All paremal: STRAHHOV. 20 Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega  figureerivad majesteetlikud loomad. Seejuures on üheks kunstniku lemmikmotiiviks kujunenud graatsilised, kuid isepäised kaslased.

Milvi Torim “Kadakad”, 1998

680
MÜÜDUD Akvarell, paber. Raamitud. Mõõdud 52 x 52 cm (raamiga 72 x 72 cm) Milvi Torim (1944-2015) lõpetas ERKI 1974 a. graafikuna ning illustreeris oma elu jooksul üle 200 raamatu. Viimastel aastakümnenditel praktiseeris rohkem akvarelli. Tema teosed on mahedates toonides abstraktsed looduspildid, mis on unenäolisusega viivad mõtted sügavamatele teadvuse kihtidele.

Avo Keerend “Teisenevad vormid I”, 1988

MÜÜDUD Värviline kõrgtrükk. Raamimata. Mõõdud: plaadimõõt 47 x 42 cm, lehemõõt 75,5 x 56,5 cm. Avo Keerend (1920-2012) oli andekas eesti graafik, kes ühena esimestest Eestis alustas abstraktsete geomeetriliste vormide kasutamist oma loomingus. Teda on lisaks mitmetele muudele tunnustustele autasustatud ka näiteks Wiiralti auhinna ja Kristjan Raua preemiaga.

Avo Keerend “Pajude all”, 1956

MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 23,5 x 18,3 cm. Koos raamiga 42 x 37 cm
Peale kogu Eesti kunstielu karmilt akadeemilise kuiva realismi raamidesse surunud stalinismi olid 1950. aastate teine pool Avo Keerendi (1920-2012) jaoks uus loomingulise vabaduse periood. Keerendist kujuneb kiiresti omanäoline lüürilise meeleoluga graafika looja, sagedasteks motiivideks figuraalkompositsioon ja maastik. Erakordselt võluv on 1956. aastal valminud meisterlik linoollõige “Pajude all”, mis peab motiivina dialoogi nii 17. sajandi hollandi külapiltide kui 1930. aastate eesti graafikaga. Tegevuspaik – vana eesti taluõu, hoone ilmselt 19. sajandist – ei jäta kahtlust kunstniku soovis avaldada austust kodumaa taluatmosfäärile, kodanliku aja talumajapidamisele, kodutundele kui sellisele (samal ajal on talurahvas aetud vägivaldselt tööle kollektiivmajandistesse ja üksiktalud ametlikult põlu all). Kuigi kompositsiooni keskmes on võimsa ladvaga paju, mis kaardub üle vana talumaja, elustavad teost stafaažina väiksed inimkujud, samuti rangidega hobused – küla põhiline liiklus- ja töövahend.