Näitan kõiki 5 tulemust

Evi Tihemets “Õhtune pilt”, 1963

540
Lito, raamitud. Mõõdud: 25,5 x 35,5 cm. Koos raamiga: 55 x 63 cm. Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Mitmekülgne kunstnik oli üks esimesi, kes 1960ndatel Eesti graafikas värvi kasutama hakkas. Nii on ka käesoleval litol just värvid need, mis romantilise õhtu atmosfääri ilmekalt edasi kannavad.

Tõnu Soo “Must šampanja” 1987

MÜÜDUD Litograafia. Soovi korral aitame valida teosele sobiva raami. Lm 62 x 43 cm. Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.

Evi Tihemets “Natüürmort”, 1964

MÜÜDUD Lito, raamitud. Mõõdud: plm 33 x 44 cm, koos raamiga 63 x 72 cm. Graafik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi kunstnikke, kes Eestis 1960ndate algul koloreeritud graafikat hakkas harrastama. Ka käesolev natüürmort pärineb just sellest ajast. Tihemets on oma loomingu eest saanud rohkelt auhindu, sh Kristjan Raua preemiaga on teda premeeritud lausa kahel korral.

Tõnu Soo “Ivaleidja”, 1987

MÜÜDUD Litograafia. Soovi korral aitame valida teosele sobiva raami. Lm 50,7 x 58 cm. Graafilist disainerit ja illustraatorit Tõnu Sood (sünd. 1944) võib pidada tüpograafilise autorikirja koolkonna rajajaks. Alates 2013. aastast on Soo Eesti Kunstnike Liidu auliige.

Alleks Kütt “Tallinna sadam”, 1959

MÜÜDUD Ofort. Raamitud. Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud. Kütt katsetas väga erinevate tehnikatega ning oma loomingus armastas kujutada tööstusmotiive, sporti, maastikke, kalureid. Tallinna Sadama oli üks kohtadest, kus valmisid tema tuntuimad teosed, sest just see oli koht, kus kunstnik sai kujutada inimest urbaniseerunud keskkonnas.