Näitan kõiki 5 tulemust

Aleksander Pilar “Udune rannik”, 1987

870
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 44 x 53,5 cm, raamiga 60 x 68 cm. All vasakul: Pilar 87 1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1998) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas. "Udune rannik" kannab endas vaikselt ärkava varahommikuse Eestimaa hingust. Pilar on meisterlikult edasi andnud õrnalt kallast paitava uduloori, nostalgilise meenutuse, mille rahustava emotsiooni tunneb ära iga ranniku ääres kasvanud kunstisõber.

Aleksander Pilar “Merevaade”, 1984

MÜÜDUD Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 49,5 x 55,5 cm, raamiga 64,5 x 69,5 cm. All vasakul: Pilar 84 Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1998) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.

Avo Keerend “Teisenevad vormid I”, 1988

MÜÜDUD Värviline kõrgtrükk. Raamimata. Mõõdud: plaadimõõt 47 x 42 cm, lehemõõt 75,5 x 56,5 cm. Avo Keerend (1920-2012) oli andekas eesti graafik, kes ühena esimestest Eestis alustas abstraktsete geomeetriliste vormide kasutamist oma loomingus. Teda on lisaks mitmetele muudele tunnustustele autasustatud ka näiteks Wiiralti auhinna ja Kristjan Raua preemiaga.

Alleks Kütt “Tallinna sadam”, 1959

MÜÜDUD Ofort. Raamitud. Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud. Kütt katsetas väga erinevate tehnikatega ning oma loomingus armastas kujutada tööstusmotiive, sporti, maastikke, kalureid. Tallinna Sadama oli üks kohtadest, kus valmisid tema tuntuimad teosed, sest just see oli koht, kus kunstnik sai kujutada inimest urbaniseerunud keskkonnas.

Avo Keerend “Pajude all”, 1956

MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 23,5 x 18,3 cm. Koos raamiga 42 x 37 cm
Peale kogu Eesti kunstielu karmilt akadeemilise kuiva realismi raamidesse surunud stalinismi olid 1950. aastate teine pool Avo Keerendi (1920-2012) jaoks uus loomingulise vabaduse periood. Keerendist kujuneb kiiresti omanäoline lüürilise meeleoluga graafika looja, sagedasteks motiivideks figuraalkompositsioon ja maastik. Erakordselt võluv on 1956. aastal valminud meisterlik linoollõige “Pajude all”, mis peab motiivina dialoogi nii 17. sajandi hollandi külapiltide kui 1930. aastate eesti graafikaga. Tegevuspaik – vana eesti taluõu, hoone ilmselt 19. sajandist – ei jäta kahtlust kunstniku soovis avaldada austust kodumaa taluatmosfäärile, kodanliku aja talumajapidamisele, kodutundele kui sellisele (samal ajal on talurahvas aetud vägivaldselt tööle kollektiivmajandistesse ja üksiktalud ametlikult põlu all). Kuigi kompositsiooni keskmes on võimsa ladvaga paju, mis kaardub üle vana talumaja, elustavad teost stafaažina väiksed inimkujud, samuti rangidega hobused – küla põhiline liiklus- ja töövahend.