Müüdud
Näitan kõiki 3 tulemust
Alar Pääro “Põhjamaa mäed”, 2003
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 78 x 100 cm
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.
Alleks Kütt “Tallinna sadam”, 1959
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud.
Kütt katsetas väga erinevate tehnikatega ning oma loomingus armastas kujutada tööstusmotiive, sporti, maastikke, kalureid. Tallinna Sadama oli üks kohtadest, kus valmisid tema tuntuimad teosed, sest just see oli koht, kus kunstnik sai kujutada inimest urbaniseerunud keskkonnas.
Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 62 x 51 cm
Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga.
Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega.
Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.