Liiva üks meelistehnikaid on olnud ofort, mis oma pehmusega võimaldab tundevarjundeid eriti hästi esile tuua. Sageli kehastavad neid tema loomingus haldjataolised naiskujud, keda kunstnik kujutab nii sürreaalsemates kui igapäevasemates situatsioonides. Teos "Ootel" annab meisterlikult edasi seda veidi hirmutavat, aga samas ootusärevat emotsiooni, mida igasugune uue saabumine endas kätkeb.
Müüdud
Näitan kõiki 10 tulemust
Silvi Liiva “Lilleväli”, 2006
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 14,5 cm, raamiga 32 x 27 cm.
All vasakul: Lilleväli. ofort 14/50
All paremal: Silvi Liiva 2006
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Silvi Liiva “Pruut”, 1992
Silvi Liiva “Ootel”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,8 x 18 cm, raamiga 36 x 28,5 cm.
All vasakul: Ootel. ofort. 11/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Silvi Liiva “Igatsus”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 17,8 cm, raamiga 38 x 28,5 cm.
All vasakul: Igatsus. ofort. 13/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Oma õrna, subliimse kujutlusviisiga tuntuks saanud Silvi Liiva on pälvinud mitmel korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema haldjaid meenutavad õrnad naised jutustavad alati lugusid, mis sageli on seotud ootuste ja igatsusega.
Silvi Liiva “Kesköö”, 1994
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15 x 14,5 cm, raamiga 36 x 21,8 cm.
All vasakul: Kesköö. ofort. 2/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Kesköö on mütoloogias sageli tähistanud maagia sündimise aega ning nii on ka Liiva teosel "Kesköö" teosele tabatud just millegi suure ja vägeva algus.
Boris Ottenberg “Lehtla pargis”, 1928
MÜÜDUD
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud ava 62,5 x 45,5 cm. Raamiga 86,5 x 68,5 cm.
All vasakul: B. Ottenberg 1928
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna stiiliga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Boris Ottenberg “Õhtupäike Norra merel”, 1932
MÜÜDUD
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 59,5 x 105 cm.
All paremal: B.Ottenberg 1932 Pöördel: B.Ottenberg Abendsonne
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga. “Õhtupäikese” mahe koloriit ja monumentaalsus lisavad teosele igavikulise dimensiooni, andes kaunile loodusvaatele hoopis sügavama tähenduse.
Ado Lill “Saarel III”, 1990
MÜÜDUD
Värviline akvatinta. Raamitud, UV-kaitsega muuseumiklaas.
Mõõdud: 17 x 22 cm, koos raamiga 43 x 46,5 cm.
Räpinast pärit Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt. Nõukogude Eestis keelatud erootilisele kunstile ostjaskonna leidmiseks tuli kunstnikul seetõttu oma teoseid salaja piiri taha toimetada, kus neid väga oodati. Nii kujunes omamoodi paradoksaalne olukord, kus kunstnik oli tuntum välismaal kui kodus.
Silvi Liiva “Pühapäev”, 1978
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: lm 21 x 34 cm.
Kunstnik Silvi Liiva (s. 1941) lõpetas ERKI üheaegselt Marju Mutsuga ning nagu paljud noored kunstnikud sel perioodil, oli tema kunst algul tugevasti mõjutatud sürrealismist selle keskendatusega alateadvusele, inimese tundemaailmale. Liiva meelistehnikaks 1970-ndatel oli ofort, mis oma õrnusega võimaldas tundevarjundeid eriti hästi esile tuua.