Õli lõuendil. 95 x 110 cm
1970. aastate üks silmapaistvaimatest kunstiuuendajatest, koos Ando Keskküla ja Andres Toltsiga kuldse sõprustrio moodustanud Ludmilla Siim kolis 1977. aastal Soome. Ühtlasi kustutati hüperrealismi ja popkunsti seganud kunstniku nimi seetõttu Nõukogude Liidu kunstiskeenelt pikaks ajaks. Uuesti esines Siim taas Eestis 2011. aastal Kumus toimunud ühisnäitusel Jüri Palmiga, millele edaspidi järgnes juba arvukalt teisi näituseid.
Oluline roll Siimu pildiruumides on värvil ning tema enda loodud kindlatel vormireeglitel. Kunstnik on “Saaremaa kadakad” allutanud rütmile, mis ei lõpe hetkel, mil lõuend kohtub raamiga, vaid kasvab sellest edasi. Ka värvipaleti kasutusele on Siim loovalt lähenenud ning nii on tulipunaseks stiliseeritud okaspuude varjud leidnud endale tumerohelise rüü. Esiplaanil tantsisklevatest kadakatest hoolimata suudab kunstnik tähelepanu tõmmata ka roosatavale taevale, mille all pastelse sinisena lainetab Läänemeri. See on lugu loominguvabadusest, rikkumata loodusest ning armastusest Eestimaa vastu.