Õli kartongil. 70 x 91,5 cm
Silvia Jõgever (1924-2005) oli üks omapärasemaid Tartu kunstnike ja ülikoolilinna kunstielu hingi. Pühendunud kunstiõpetajana korraldas ta võimude vastuseisust hoolimata 1960. aastate üheks olulisemaks näituseks kujunenud „Tartu sõpruskonna“ näituse. Loomulikult sattus Jõgever selle korraldamise eest pahandustesse, kuid kunstnik ei lasknud end heidutada ning jätkas vaba hinge ja lugude vestmise oskuse olulisusest rõhutamist oma õpilastele.
Fantastilised, joonisfilmide või varjuteatri figuuristiili meenutavad kompositsioonid ilmusid Jõgeveri loomingusse 1970. aastail ning mida aeg edasi, seda põnevamaks lihvis ta oma kujundimaailma. Kunstniku looming kajastas parajasti ühiskonnast toimuvat, vajutades varjatud või varjamata torkena otse selle valupunktidele. Nii kannavad ka ürgsete mägiloomade keskel fantastilisi trikke esitavad klounid endas 90-ndate alguse elevust, kohatist peataolekut ja ekstaasi uue alguse ees. Kas võtta suund vasakule, paremale või põrutada kõige otsemat teed edasi? Keda valida teekaaslaseks? Jõgeverile polegi see tähtis, kõige olulisem on jälgida oma südame teed…