Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides, lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks: tuleb üle hüpata taevastest nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Katkend Marie Underi luuletusest “Kevadeutoopia”
66. ARTUR LOKK “Kevad rannakülas”, 1985
Õli masoniidil. 73 x 92 cm
Tuntud pallaslaste käe all kunstnikuks sirgunud Artur Loki (1928 – 1996) looming on žanriliselt mitmekesine. 1960. aastate keskel maalis ta kubismihõngulisi kompositsioone, siis aga pöördus realistlikuma- impressionistlikuma laadi juurde tagasi.
Loki lüürilised loodusvaated keskenduvad valgusele ja värvile, peegeldades looduse imelist võimet luua tuhandeid varjundeid, segunemisi ja kontraste. Nii on rannamaastikest vaimustunud kunstnik rõhutatult esile toonud sillerdava veesilma rikkaliku koloriidi, mängides nii seal helkiva helesinise taeva kui selge mereveega, seejärel puistates lõuendile kõrkjate magusat roostepruuni ning ranniku õlekollast. Saaremaal maalitud „Kevad rannakülas“ laulab armastuslaulu Eestimaa looduse puhtale ja puutumata ilule, mille taustaks sobivad hästi Marie Underi luuleread: