Õli papil. 66 x 70 cm
Loodusega ühes rütmis hinganud kunstniku Edgar Valteri (1929 – 2006) looming on täis fantaasiat, elurõõmu ja -tarkust. Tema siirast uskumisest maagilistesse tegelastesse sündisid teosed, kus tegelikkuse üleminek nägemuseks toimus otse vaataja silme all ning tõmbas publiku magnetina sügavale pildiruumi sisemusse. Taoline muundumine, usutava müstikamaailma loomine iseloomustas Valteri teoseid kogu loometee vältel.
1968. aasta Valter oli aga omamoodi mässumeelne, selleks hetkeks juba 12 aastat Kunstnike Liitu kuulunud kunstnik katsetas erinevaid stiile ning tehnikaid ning ei hoolinud sellest, mida parasjagu teised tegid. Nii ei eksisteerinud tema värvipaletil reegleid ning figuurid ta teostel särasid kord rohelise, kord lilla nahatooniga, puud aga kandsid roosat või helesinist loori. Nii saab Valteri toonast, kerge kubismimõjutusega loomingut nimetada moodsaks ja uuendusmeelseks, vabameelselt mässuliseks, enda mõtisklustele ja ideedele alati kindlaks jäävaks.
Hoogsa innu ning laiade spaatlitega teosele „Mõtisklus 68“ lähenenud kunstnik saavutab siin läbikumava, ent siiski selgete kontrastsete joontega koloriidi, mille keskelt joonistub istuv naisfiguur. Harjumuspärase detailselt väljajoonistatud tegelaskuju asemel on selle teose peategelane õhtusesse päikseloojangu kulda ehitud neidis, kelle maagiline aura viib meid Valterile nii omasesse unenäomaailma.