1980. aastatel noortekunsti naivistliku suuna tiivas debüteerinud Vello Trelli ampluaaks said motiivid majadest ja figuraalkompositsioonid. 1983. aastal valminud maal oleks justnagu 15. sajandi itaalia renessansimaali omapärane tõlgendus ilmaliku kunsti võtmes, ühendades kaks tema lemmikteemat üheks teoseks.
“Lugu valgest majast” räägib unistustest ja nende täitumisest. Lakooniline vormikõne võimendab teose sugestiivset mõju, jättes helge sinise taevalaotuse vabaks mõttelennule. Valge unistus kauni maja kujul keset rohelist aasa kõnetab igaüht, kes oma kodu rajamise alguses või selle juba loonud.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm