124. Kaljo Põllu “Eesti maastik”, 1982

Metsotinto paberil. Plm 33,2 x 44 cm.

“Puuladvus tormimõte mõlgub, seal kisendab linnukari.
Kumer taevas mu pea kohal kõlgub kui auklik vihmavari.”

Betti Alver “Kilde”, 1942

Kaljo Põllu rahvusromantiline sari „Eesti maastik” kujutas endast kunstniku nägemust sellest rannikuäärsest maast, mille orud, mäed ja järvesilmad olid talle lõputuks inspiratsiooniallikaks. 1982. aasta “Eesti maastikus” laob Põllu kiht-kihi haaval paberile kunstilisi tähenduskihte ja mütoloogilisi muistendeid. Sametpehme must vaheldub helendava valgega, piiriks vaid siksakilised kuuseladvad.

Kuniks ühel hetkel kaob muinasjutte täis ööpimedusse ka see. Nagu Betti Alveri 40 aastat varem kirjutatud luuletuses, avaneb kaarekujulisest kumerast taevast avaus, millest maapinnale langevad kiired loovad ühenduse maa ja taeva vahel. Siinjuures piiluvad Põllu nägemuses pilvede vahelt perfektselt ümarad mügarikud, meenutamaks justkui uusi, alles avastamata maailmu.