Kunstioksjonid

Tänavu möödub 100 aastat meie avangardkunsti legendi Ülo Soosteri (1924-1970) sünnist, mistõttu on üle Eesti avatud mitmeid põnevaid näitusi. Kõik need avavad kunstniku loojanatuuri eri tahkudest ning kinnitavad selle tähenduse eesti kultuuriloo jaoks senisest veelgi tugevamalt kultuurimällu.

1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses võime Soosteri loomingus näha Picasso-mõjulisi teoseid, milles kunstnik on tegelenud modernistliku analüütilise vormi- ja värvikäsitlusega. Valides motiivid meie igapäevaelust – kala, härg, muna – vaatleb ta nende paigutumist pildipinnal. Kukk on siinkohal eristuv motiiv tema objektide valikus, ent esindab Soosteri poja sõnul hästi tema isa toonaseid taotlusi. 

See justkui puslet meenutav kompositsioon rõhub läbi teravamate ja laiemate pintslivajutuste kombineerimise liikumisefektile ning demonstreerib sürrealismi esinime virtuoosset tehnikat ja koloristiannet. See guašši ja tušši kombineeriv teos on loodud juba Moskvas, kuhu Sooster Tartust pidi 1957 kolima, ning kuulub tema esimese nn suure loominguperioodi (1958-1962) teoste hulka. 

Siinjuures sisaldab teos ka killukest vihjet tema eraelule. Nimelt lubas Sooster oma Moskva mõttekaaslastel keerulist Ülo nime asendada Iljaga, mistõttu on ka käesolev teos ühena väga üksikutest signeeritud kirillitsas. Muuseas kutsus Sooster selle nime ja abikaasa Lidia nime kokkupanemisel viimast hellitavalt Lidiljaks (“Minu Sooster”, Tallinn, 2000, lk 134). 

Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand